Lou Reed pakkus šõuta rokki (2)

Veidi enne kontserdi algust ei voori linnahalli uksest sisse just inimhordid. Tulijad on peamiselt 20ndates eluaastates noored inimesed.

Vanameister laseb end oodata. Soojenduseks kostub lavalt Reedi "Like a possum" elektrikitarri tinin ja rokkar ümisemas "I got a hole in my heart the size of a truck, it won’t be filled by a one-night fuck." Taustaks suurel ekraanil justkui tammi tagant pääsenud vetevood.

President publiku seas

Lugu jõuab juba kolm korda mängida, kui enne poolt üheksat saabub saali president Toomas Hendrik Ilves. Ent ka siis ei alga kontsert. "Like a possum" alustab uuesti.

Mõne aja pärast teatab naishääl, et välguga ei tohi pildistada ja palub publikul koonduda saali keskele. "Et esinejail oleks parem vaadata," põhjendab ta. Rahvas hakkab sagima ja täidab linnahalli kaheksast sektorist neli.

40 minutit väljakuulutatud algusajast hiljem, kell 20.40 läheb saal lõpuks pimedaks ja kontsert algab. Lavale tuleb produtsent Hal Willner ja teatab, et publikul on au osa saada 39. "Berlini" live-etendusest.

Eesriide tagant ilmuvad nähtavale seitsmeliikmeline miniorkester ja 12liikmeline pikkadesse helesinistesse hõlstidesse riietunud lastekoor. Ekraanil toimub pidu, lauldakse "Happy Birthday’d" ja tuuakse tort. Koor hakkab laulma ja 66aastane maailma popkultuuri ikoon astub lavale.

Publiku ees rullub lahti traagiline rokkooper – emotsionaalne ja kõhe, kuid köitev lugu Caroline`i ja Jimi armastusest, mis lõpeb enesetapuga. Peamisteks teemadeks veel depressioon, narkootikumide tarvitamine ja prostitutsioon.

Kultusbändi The Velvet Underground originaalkoosseisu liider ja laulja Lou Reed lõi "Berlini" 35 aastat tagasi, kuid alles kaks aastat tagasi jõudis kontseptteos live`is publiku ette.

Tipneb laste karjetega

Lood tulevad esitamisele samas järjekorras, mis 35 aasta tagusel albumil ning need on pikad ja ballaadilikud, vähese teksti ja rohkete kitarrisoolodega.

Lou Reed on keskendunud elektrikitarri mängimisele, seisab palju publiku poole seljaga ning hoiab silmsidet bändiga.

Publik on rahulik ja kaasa ei laula, kuid plaksutab lugude vahepeal siiski kõvasti. Mõne loo algul üritatakse isegi taktis kaasa plaksutada, ent see vaibub peagi. Keelust hoolimata sähvivad pimedas saalis aeg-ajalt fotokaamerate välgud.

Emotsionaalne lugu tipneb kahe viimase pala ajal. "The Kids" räägib Caroline`ilt laste äravõtmisest ning kõlareist kostub laste nutt ja meeleheitlikud karjed "Ema, ema!". "The Bed" räägib aga voodist ja magamistoast, kus Caroline võttis žileti ja lõikas oma veenid läbi.

Publik tõuseb, plaksutab kõvasti ja huilgab. Lisalugudeks laseb Reed end õige kaua tagasi kutsuda. Lõpuks lavale naastes tänab ta publikut ja esitab kolm lisalugu – "Satellite of Love", "Rock and Roll" ja "The Power of the Heart".