Krimisari "Ohtlik lend" jätkub: Västrik ja Leidpalu saavad lapse (42)

"Lapseootus ju üsna kena asi, muudab naised ilusaks ning mehed veidi napakaks," leiab sarja stsenarist Mihkel Ulman.

Lisaks aitaks taoline sündmuste käik intriige punuda. Ta lubab, et vahepeal juhtunu tuleb kindlasti välja dialoogide kaudu kui mitte tagasivaatena – vaatajal peab kindel pinnas jalge all olema.

Üksmeel oleks draamakunsti surm

Oletatavasti elaksid Andres ja Rita koos vaid teatud aja, aga Ulmani sõnul lõpeks see enne, kui vaatajal igav hakkab: "Nad läheks õige pea tülli – kas või pampersite vahetamise meetodite üle vaieldes. Või unustab Västrik kuri­kaela jälitades tita juurviljapoe taha."

Kirjanik improviseerib tüliolukordi: Rita nõuab liiga palju korda ega luba voodis õlut juua, kindlasti ei luba ta pesu vannitoapõrandale vedelema jätta, samuti vigiseb ta toitumisharjumuste pärast, sest jälgib ju ise veregrupidieeti. Västrik jälle ei talu, et kosmeetika tema kalamehetarbed kappidest välja tõrjub.

"See kõik – eriti aga lapse kisa ja tema kasimine – viskab Andresel õige pea kopa ette ja ta läheb oma eksabikaasa juurde kurtma, kui tänamatu on Rita," ennustab Ulman.

Mängu tulevad abielunõustajad

Stsenaristil ei oleks paarikese üksmeele vastu midagi, kuid ta on veendunud, et vaataja ei annaks harmoonilist abielu iialgi andeks, ehkki kõik ise selle poole püüdlevad.

Kindlasti teevad Västrik ja Leidpalu tõsiseid pingutusi: mängu tulevad abielunõustajad, intiimsed õhtud küünalde ja veiniga ning muusikaüritused.

Loodud tegelaskujusid läbi-lõhki tundes näeb Ulman viimastes ettevõtmistes komistuskivi.

"Kui Leidpalu tahaks näiteks Rahmaninovi kuulata, siis paneks see Västrikul igavusest pea valutama ja vastupidi – Västriku kalamehejutt tekitaks Leidpalule enesetapumõtteid."

Prototüüpe Mihkel Ulman kasutanud pole. Kõik tuttavlik on sisse lipsanud alateadlikult.

Kirjutama asudes oli Västriku karakterit luua lihtsam, sest oli teada, et teda hakkab kehastama Marko Matvere.

Leidpalu jäi siis veidi vaeslapse ossa, aga Ulmani sõnul on just Elisabet Tamm suutnud nais­uurijale selgroo anda.

Palju oli abi kaasstsenarististi tütrest Liviast: "Ta võitles Leidpalu õiguste eest küünte ja hammastega ning suurem osa, mis on Leidpalus huvitavat ja naiselikku, on temalt tulnud."