Inimesed

Miks Eestis raamatud nii kallid on? 

Kaire Kenk, 26. juuni 2008 00:00
Foto: Svetlana Zaitseva
Nähes, kui suures valikus ja milliste maailmakuulsate kirjanike teoseid müüakse Soomes odavate pehmekaaneliste paper-back’i­dena (selliste raamatute hinnad jäid vahemikku 1–10 eurot) tekib raamatusõbral õigustatud küsimus: miks on Eestis raamatud nii kallid?

"Kolme aasta jooksul on kallinenud kõik: paberist alates ja kütusega lõpetades," ütleb kirjastuse Varrak müügijuht Mirjam Parmasto. "Seega on päris loomulik, et ka keskmine uue raamatu hind on tõusnud. Võrdlus on ehk kohatu, aga alles hiljuti saime lehtedest lugeda, kui palju on piimatoodete hinnad kerkinud – minu mäletamist mööda 35%. Sellega võrreldes on keskmine raamatu hind üsna pikka aega suhteliselt stabiilne püsinud."

"Praegu maksab keskmine eestikeelne raamat (sisaldab ka allahinnatud raamatuid – K. K.) umbes 140 krooni, viimase kolme aasta tõus on olnud 20–25%," lisab raamatukaupluste keti Apollo Raamatud turundusjuht Tiia Laul.

"Uued raamatud on muidugi natuke kallimad, küündides nii 200–300 krooni kanti ja ka nende puhul on märgata kerget kallinemise trendi. Pragmaatiliselt võttes viib eesti raamatu hinna suhteliselt kõrgeks meie väike turg ja raamatute ületootmine, mis on keskmised tiraažid küllalt madalaks viinud. Viimastel aastatel näitavad tiraažid jälle väikest tõusutrendi, kuid vaid 1000–1500 tiraaži tootmine on ikka suhteliselt kallis. Samas, tarbija poolt vaadatuna on ju positiivne, kui müügil on lai valik raamatuid, mitte kitsas rivi müügihitte," usub Laul.

Pood saab kaanehinnast kuni 30 protsenti

Kui suure protsendi müügiahela kogukattest võiks hinnanguliselt moodustada raamatumüüja puhaskasum, on Laulu kinnitusel raamatute ja kirjastuste lõikes väga erinev – on raamatuid, mida Apollo müüb kahjumiga kui ka neid, mille pealt firma teenib poodides 25–30%.

"Võrreldes rõivaturuga, kus haruldased pole ka sajaprotsendilised juurdehindlused, ei peaks tarbija võtma raamatukaubastaja juurdehindlusi erilise röövimisena – peame ju meiegi maksma palka müüjatele, rentima ja sisustama ruume, ladustama ja transportima kaupa jne," selgitab Laul.

Palju moodustab raamatumüüja osa kogu müügiahela kogukattest, on tema sõnul keeruline öelda. On raamatuid, mida kirjastatakse missioonitundest, st et kirjastajad püüavad heal juhul vaid kulud ja tulud tasa saada, ning on raamatuid, mida kirjastatakse raha teenimiseks. Suur hulk tuntumaid kirjastajaid püüab aga leida äri ja missiooni vahel mõistlikku kompromissi.

Allahindluse määrab reeglina kirjastus

Miks kirjastatakse Eestis nii vähe odavaid pehmekaanelisi raamatuid?

"Kaanematerjali hind on suhteliselt marginaalne osa raamatu maksumusest," selgitab Parmasto. "Kuna ostja eelistab reeglina kõvakaanelisi raamatuid, siis seda kirjastajad neile ka pakuvad. Raamatu hind sõltub eelkõige tiraažist, mitte kaanematerjalist. Seega ei tee pehme köide raamatut tükk maad odavamaks. Veidi odavamaks küll, aga mitte nii palju, et saaksime pehmekaanelisi poole odavamalt müüa. Välisriikides tehakse kõigepealt kõvakaaneline väike tiraaž nende jaoks, kes soovivad eksklusiivsema väljanägemisega raamatut. Ja hiljem alles pehmeköiteline raamat suure tiraažiga."

Rohkelt küsimusi tekitab ka raamatute allahindluse süsteem Eestis. Kas selle, millal üht või teist raamatut alla hinnata, otsustab kauplus või kirjastus?

"Reeglina otsustab kirjastus, aga sageli toimub otsustamine koostöös kauplusega – kirjastajad ühinevad vastavate allahindluskampaaniatega, mille kauplused välja pakuvad," ütleb Parmasto.

Kas vastab tõele väide, et juba kirjastuses sõlmitakse autori või tõlkijaga leping, et enne teatud aja möödumist raamatut alla hinnata ei tohi?

"Tõenäoliselt siin reegel puudub ja seda peaks küsima igalt kirjastuselt eraldi," arvab Parmasto.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee