Koos Rästasega Voldemar Panso käe all õppinud Meeli Sööt tunnistab, et sõbranna surmateade tuli justkui välk selgest taevast. «See tuli kohutavalt ootamatult. Mõtlesime, et tema on täitsa igavene,» ütleb Sööt ning lisab, et Rästas oli vaatamata soliidsele eale aktiivne ja energiline. «Ta tegeles alternatiivmeditsiiniga, enese ravimisega. Ta ütles, et on endalt kõik haigused ära mõelnud, on terve ja tal on kõik hästi.»
1961. aastal lavaka lõpetanud Rästas töötas Eesti Draamateatris, kust ta 1992. aastal koondati. Erialase tööga Rästas rohkem ei tegelnud, ei olnud ka vastavaid pakkumisi. Teatrikooli ajal abiellunud näitlejatar kolis Vasalemma lähedale. «Vahepeal elas maal jah, hakkas põllupidajaks, tal olid loomad seal,» kiidab Sööt Rästase tegemisi. Viimastel aastatel elas näitlejatar Tallinnas Koplis, kus tal oli oma maja ja väike aialapp.
Möödunud aastal täitus Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunsti fakulteedi loomisest 50 aastat. Detsembris ütles Maila Rästas SL Õhtulehele, et Panso kool – see oli nagu eile! «Põnev ja huvitav. Pisarate ja naeruga läbipõimunud aeg. Ilus aeg. Meie olime sõjaaegsed lapsed, vähenõudlikud ja kõigega rahul,» jutustas ta näitlejatee algusest. Maila Rästase tähtrollid Eesti Draamateatris olid Anton Hansen Tammsaare lavastuses «Inimene ja inimene» Tiina, Anton Tšehhovi «Kolmes ões» Nataša, Jaan Kruusvalli «Pilvede värvides» Magda ja veel mitmed teisedki osatäitmised. Alles hiljuti näitas riigitelevisioon 1979. aastal valminud telelavastust «Mees, naine ja kontsert», kus Rästas samuti kaasa lõi.
Kommentaarid