Karikaturist Eduard Tüüril pandi vanglas käed raudu (1)

Tegu oli siiski väljapanekuga kaasnenud väikese mängu või happening´iga, mitte tegelikkusega. Kuigi käerauad pole Tüürile kaugeltki mitte võõras teema, sest siinsamas Murru vanglas pidas ta neljakümne aasta eest õpetajaametit. Diplomeeritud insenerina jagas Tüür müüridetaguses tööstuskoolis tarkust tehnilises joonestamises ja masinaõpetuses.

"Avada karikatuurinäitus "Kriminaalsed jamad" Murru vanglas, kus ma peaaegu pool sajandit tagasi õpetajaametit pidasin, on igale karikaturistile kui kirss koogi peal," naerab juba üle 50 aasta karikaturistina tegutsev Eduard Tüür. Eile avatud näitus ühes suuremas Eesti kinnipidamiskohas on pretsedent iseenesest.

"See ei ole pretsedent ainult Eestis, vaid kogu maailmas, et vanglas avatakse karikatuurinäitus," kinnitas vanameister Tüür.

Sokutas vanglasse paksu ümbriku

"Kui ma tookord kinnisesse tsooni õpetama tulin, võtsid mind alati vastu kaks sõdurit ja ohvitser, kes põrnitses mind eriti tigeda pilguga," meenutab Tüür oma karme koolipapa-aastaid. "Igal hommikul käskis too ohvitser mul portfelli lauale laiali laotada. Et mis seal sees on, et ega ma äkki vanglasse keelatud asju sisse vii," meenutab vanameister. "Ja siis ma mõtlesin, et oot-oot, ma sulle teen. Ühel hommikul pistsin portfelli hästi paksu ümbriku, mis loomulikult kontrollijate karmi pilgu all otsekohe tähelepanu äratas, mis kirja ma püüan sisse sokutada. Ümbrikus oli aga joonistus trääsa näitava rusikaga. Ohvitser vajus näost ära, üle tema õla piiluvad sõdurid aga suutsid vaevu peenikest naeru pidada."

Hiljem selgus, et Tüür oli koolis joonestamises lootusetult nõrgale ohvitseri pojukesele ridamisi päevikusse kahtesid ladunud. See aga isale pähe ei mahtunud ja nii püüdis ta omakorda väravas kontrollides Tüürile kätte maksta.

Õpetajana pole Tüüril oma elu okastraadi taga kaalule panna tulnud. Küll aga elas ta kord läbi verd tarretama pannud seiga.

Teravaks ihutud viil

Tüür istus parajasti oma kabinetis, kui kõrvalklassis jäi korraga haudvaikseks. Noor õpetaja läks kaema, mis juhtus. Aga pilt oli hullem, kui ta oleks oodata osanud – ühel õpilasel oli käes teravaks ihutud viil ja see sähvis klassikaaslase nina all ning naljast oli asi kaugel.

"Astusin poisile ligi – anna viil siia ja viie minuti pärast olen ma selle vahejuhtumi unustanud," oli noore õpetaja sõnum noorele retsile. "Poiss andis viili ära ja tund läks edasi," meenutab Tüür üht oma keerulisemat momenti õpetajapraktikas.

Eile avatud näitusel on väljas 83 vanameistri pilti, millest enamik oli eksponeeritud ka mullu tervishoiumuuseumis.

"Kui neid pilte siin vaadata, siis mõni tuletab meelde meie kehtivat kohtusüsteemi, kuritegevust, liiklusteemalisi asju," püüab Tüür näituse pealkirja lahti mõtestada. "Need on kõik tänapäeva teemad." Oma teemad leiab ta igapäevaelust, silmad ja kõrvad lahti ringi liikudes.