TEADUSE SOETATUD LAPS: Tulevikus pole enam lapse eostamiseks meest tarvis.Lesbipaarid võivad saada lapsi, kellel isa ja ema asemel kaks ema, kellest ühe tüvirakkudest valmistatud spermaga on teine ema käima peale saadud. Kui lapse otsustavad saada kaks naist, siis saavad nad vaid tütreid. Naistel pole Y-kromosoomi, mida poja saamiseks on ilmtingimata vaja. Foto: Corbis/Scanpix
Inimesed
9. märts 2008, 00:00

Isa on määratud kaduvikku (4)

Meestel tasub olla vägagi hirmul. Tõsiasi, et lapsesaamiseks on kindlasti ka isa tarvis, ei pruugi lähitulevikus olla enam kaugeltki nii.

Naised võivad saada lapsi omavahel või lausa iseendaga, mehe seemet vajamata. Briti teadlased teatasid eelmisel kuul, et on suutnud teha emase hiire luuüdist võetud tüvirakkudest algseid spermarakke. Sama protseduur on nende sõnul võimalik ka inimese tüvirakke kasutades. Niisiis pole tulevikus enam lapse eostamiseks meest tarvis.

Kust leida isa?

Uuel avastusel on mitu rakendust: lesbipaarid võivad saada lapsi, kellel isa ja ema asemel kaks ema, kellest ühe tüvirakkudest valmistatud spermaga on teine ema käima peale saadud.

Kuid mitte ainult. Geimehed võivad samamoodi saada lapsi, kellel on mõlema isa geenid. Tõsi, siin tuleb leida surrogaatema, kes nõustub kahe isa järeltulija ilmale tooma. Või siis harjumuspärane peremudel: mehe spermatosoidide kvaliteet on nii nigel, et naine ei jää kuidagi rasedaks. Siis saab spermat toota mehe luuüdist ning ikkagi perre järeltulijaid saada.

Lapseeas vähi tõttu kiiritusravi saanud ning viljatuks jäänud võivad taas hakata mõtlema lapsesaamisele, sest tüvirakkude abil saaks neid viljatusest päästa.

Suurbritannias Newcastle’i ülikoolis töötav üks maailma tunnustatumaid tüvirakuteadlasi professor Karim Nayernia ütles ajalehele Daily Mail, et näeb oma tehnoloogias eelkõige abikätt viljatutele paaridele. Selliseid paare on aina rohkem ning nad on lapsesaamiseks valmis proovima kõiki võimalusi.

Viljatusraviga tegeleva Tartu kliiniku Elité juhataja doktor Andrei Sõritsa sõnul on lastetud paarid valmis proovima ka ravimeetodeid, mille õnnestumise tõenäosus on üks miljonist.

"Kui ma vaatasin ajalehest andmeid Tallinna elanike vanuselise koosseisu kohta, tuli välja, et kõige viljakamas eas, 25–35aastasi mehi on 30 000, naisi aga 35 000. Huvitav, kust leiavad need viis tuhat naist enda lastele isa ja endale mehe?" küsis Sõritsa.

Tema sõnul võivad praegu teaduslaborites käivad tööd viia kunagi selleni, et lapsi võidakse saada ka ilma isa osaluseta.

Nayernia avastuse puhul on kriitikud hoiatanud, et mees jääb selle tulemusena kõrvale ning tekib oht, et laste saamine muutub täiesti tehislikult juhitud tegevuseks.

Kuidas see käis?

Tüvirakud on kõigi keharakkude alus ja neid saab panna vajadusel arenema luurakkudeks, nahaks või veresoonteks. Neis katsetes tegid teadlased tüvirakkudest spermat ja munarakke.

Emase hiire luuüdist võetud tüvirakkude spermideks muutmine käis spetsiaalse keemilise lahuse abil, mille sees oli ka vitamiine. Kui laboris toodetud spermatosoidid on valmis, viljastatakse nendega naise munarakk.

Esialgu on see tehnika töötanud hiirte peal. Nayernia loodab, et naise tüvirakkudest varases staadiumis spermide valmistamiseni võiks ta jõuda juba kahe aasta pärast. Küpse viljastamisvõimelise spermaga võiks minna aastat kolm-neli.

Mullu kevadel teatas sama töörühm, et suutis teha spermat mehe luuüdist võetud tüvirakkudest.

Kuid Briti töörühm pole ainus, kes selliseid katseid teeb. Brasiilia teadlased on juba jõudnud raporteerida, et suutsid teha isase hiire tüvirakkudest nii spermat kui ka munarakke. Järgmisena võtsid nad ette naha, millest kavatsevad eraldada tüvirakke.

Riskantne mäng

Niisiis võiks geimees olla oma lapse ema järgmisel kombel: mehelt võetakse naharakke, millest eraldatakse tüvirakud, mis pannakse laboris arenema munarakkudeks. Sellega siiski mehe emadus piirdub. Lapse ilmaletoomiseks on vaja naist, surrogaat-ema.

Siit kerkib aga terve hulk eetikaküsimusi. Samuti võib kunstlikult toodetud munarakkudest ja spermast sündinud lastel ilmneda terviseprobleeme. Nii juhtus Newcastle’i teadlaste katsetes ilmale tulnud hiirtega.

Kui mees või naine otsustab saada lapse vaid iseenda rakkude abil, riskib ta sellega, et järeltulijal võib ilmneda geneetilisi defekte.

Veel üks asi: kui lapse otsustavad saada kaks naist, siis saavad nad vaid tütreid. Naistel pole Y-kromosoomi, mida poja saamiseks on ilmtingimata vaja.

Sõritsa sõnul võib praegu tüvirakkude ümber käivaid uuringuid kõrvutada 1940. aastatega, kui tehti esimesi kunstliku viljastamise loomkatseid.

"Teadlastele on see mäng, et proovida, mida saab teha. Küsimus on, millise tee inimkond tulevikus valib ning mida nende tehnoloogiatega peale hakkab," ütles Sõritsa.

Britid on täiendamas oma seadust nii, et see lubaks heteropaaridel viljatusravis kasutada kunstlikult loodud spermat ja munarakke. Eestis praegu see lubatud pole, samuti ei või Eestis lapsesaamiseks kasutada surrogaat-ema. Näiteks ei või naine kanda ilmale oma rasket neeruhaigust põdeva õe last. Samuti ei või 40aastane ema aidata kanda vähktõve tõttu sünnitusvõimetu 20aastase tütre last.

Üks on kindel – esialgu käivad eksperimendid veel laborihiirte peal ning lähikümnendil selline viljatusravi kasutusele ei tule. Vähemalt senikaua võivad mehed rahulikud olla.

Mis on tüvirakud?

Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest saab kasvatada kudesid, elundeid ja organisme.

Tüvirakud on selle sajandi algul üks maailmateaduse kuumemaid uurimisvaldkondi. Peale viljatusravi loodetakse tüvirakkude abil ravida vähki, diabeeti, asendada kahjustatud organeid või kasvatada uut luud või nahka.

Soome arstid näiteks siirdasid hiljuti mehele uue lõualuu, mis oli kasvatatud tema enda rasvkoest eraldatud tüvirakkudest üheksa kuu jooksul tema enda kõhus.