Pärast vabadussõdalaste kõrvaldamist poliitikast otsustas Eesti kaitsevägede staap 1935. aasta septembris luua sidemeid Abwehriga, et alustada luurealast koostööd Nõukogude Liidu vastu. Ei ole selge, kas algatus tuli Eesti või Saksamaa poolelt. 1936. aasta mais saabus Canaris Eestisse eraviisilisele külaskäigule, kus ta kohtus ülemjuhataja Johan Laidoneri, staabiülem Nikolai Reegi ja sõjaväeluure ülema Richard Maasinguga. Kohtumisel lepiti kokku sõjalise teabe vahetamises. Samuti pidi Abwehr varustama Eestit tehniliste vahenditega. Abwehri huvitas ka Nõukogude Liidu transpordisüsteem.
Saksamaa tahtis luureinfot ja meil oli agentuurivõimekus seda hankida ning ma ei näe põhjust,miks infot mitte sakslastega jagada.Vaenlane oli kogu maailmal ju põhimõtteliselt üks ja seesama!
Documents of British Foreign Policy; vol.VI – 1939, London 1953
Kirjeldatakse Saksa luure vabat tegutsemist Eestis nii Inglise kui ka Nõukogude luurete huvide vastu. EW kindralstaabi 2. osakond muutus Saksa sõjaväeluure Abwehr filiaaliks.
Eesti ja Soome eriteenistused olid enne II maailmasõda peamisteks Abwehri infoallikateks.
Eesti suunal tegutsesid ka Abwehrstelle Königsberg ja Kriegsorganisatsion Finland ehk Cellariuse Büroo, mis rajati Soome 1939. aasta keskpaiku. Koosseis oli Cellariusel kirev: venelased, baltisakslased ja eestlased (Vellner, Kurg, Horn, Kristian jt).
ja igasuguseid muid proletaarlasi ei peaks üldse olemas olema ja kui mõni selline taas välja ilmub-tuleb ta saata igavestele kommunistlikele jahimaadele!Sellises kohtlemises,nagu räägib ENSV ajaloost kirjutav tegelane-ei ole midagi taunimisväärset.Ellu ei oleks tohtinud kedagi kommudest jätta!
Vangistatuid peksti ja piinati. Laialdaselt tarvitati "elektrivanni". Ülekuulamisel piinati nii metsikult, et mõned, kes ei suutnud välja kannatada, hüppasid kolmanda-neljanda korruse aknast raudus kätega välja. Siniseks pekstud K. Kruusamägi hüppas kaitsepolitsei hoone kolmanda korruse aknast välja, kusjuures tal murdusid mõlema käe ja jala luud. Ta viidi surnukambrisse, kus ta alles viis tundi hiljem suri. J. Kuuskmann hüppas aknast välja ja jäi rippuma telefonitraatidesse.
Ülestõusust osavõtnud, kes võeti kinni Tallinna sõjakooli juures, ja ka teisi, keda vaid kahtlustati ülestõusust osavõtmises, seoti ühise köiega kokku ja aeti siis 50 aspirandi vahelt läbi kadalipu; seejärel lasti poolsurnuks pekstud inimesed kuulipildujaist maha. Massilisi mahalaskmisi teostati linnakomandandi hoovis. Metsiku valge terrori laine veeres üle kogu Eesti.
Kodanlus alustas ühtlasi "puhastust" ka oma sõjaväes, eriti noorema ohvitserkonna hulgas, kes olid ülestõusnutele kaasa tundnud. Tallinnas anti üle saja sõjaväelase väljakohtu alla.
Tallinn, 16. veebr. Ööl vastu tänast hüppas linna III suguhaiguste haigla 3. korralt alla haiglas sundravimisel viibiv Margarete Ottoman, 20 a. vana. Ta viidi õuelt raskete vigastustega linna keskhaiglasse. Ta on juba varem avaldanud meeltesegaduse tundemärke.
oleks Vapsid toona ometi võimule saanud.Kindral Larka poleks vist eriti hea ülemjuhataja olnud meie sõjaväele,kuid Sirk oli lausa teemant,üldise poliitikute massi hulgas.Loodetavasti ei oleks siia ka mingeid baase sisse lastud.Nii aatelised pole eestlased ühelgi ajahetkel olnud kui nad olid kolmekümnendatel ja teise maailmasõja ajal!Usun,et vandistanil oleks tohutud kaotused olnud...
Vapsid võitlesid erakondluse vastu. Järelikult oleksid nad CCCP baasid Eestisse lasknud, kuna CCCP-is polnud erakondlust, oli üks kindlanäoline juht, nagu vapsidel.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.
Riia, 28. augustil. Kommunistide juht Bajorin, kes hiljuti Schlokis ühel salakoosolekul ühes teiste kommunistidega vangistati, hüppas eile ülekuulamise ajal Riia prefektuurihoone viienda korra aknast välja ja sai raskesti vigastada. Ta kukkus raudaia otsa, kusjuures aia vardad temale kehasse tungisid. Haavatu elu on hädaohus. Bajorin ise seletas, et ta oli enesetapmise eesmärgiga aknast välja hüpanud. Ei ole ka võimata, et temal oli põgenemise kavatsus, sest tema ei teadnud ülekuulamise ajal, mitmendal korral ta asus, ja läbi kitsa akna ei olnud uulitsat näha.
...Tõnisson lasi mõrvata Eisenschmidti, Svinhufvud lasi mõrvata Vihtori Kosola ja Sadi Carnot lasi mõrvata Boulanger'. Kõik need sündmused on osad ülemaailmsest reptiloidide vandenõust.
KOMMENTAARID (19)