AMETIVAHETUS: Vilja Savisaarele ei valmista probleemi lehma saba üles tõsta ning loom kunstlikult seemendada.Foto: Kaader saatest
Inimesed
17. jaanuar 2008, 00:00

Vilja Savisaar: lehma kunstlik seemendamine oli roojane, aga see on elu (69)

Vilja Savisaarele ei valmista mingit probleemi lehma saba üles tõsta ning loom kunstlikult seemendada. "Kindlasti olid paljud protseduurid mustad ja roojased, aga see ongi elu. Ei saa kogu aeg punasel vaibal käia. Elul on ikka mitu külge," leiab poliitik Vilja Savisaar, kes töötas päeva veterinaariabilisena.

Saate "Au tööle!" ametivahetuse raames veterinaariabilisena töötanud Vilja Savisaar tegutses laudas vapralt ja aitas veterinaaril ravida karjalooma emakapõletikku, vasika sarvi nudistada ja lehma viljastada. Vähem kui üheksa kuu pärast peakski ilmavalgust nägema lehm Mammu vasikas.

Vilja hommik algab varakult Kernu poole sõites. Ta kohtub veterinaararstiga, saab endale kilemütsi ja laudatalitaja riided ning saapad, millel on kaitseks pandud raudplaadid (juhul kui raske loom peaks jala peale astuma).

Vilja astub reipalt ja julgelt loomade juurde. Ta ei pelga loomi ega ühtki tööd. Teeb tõsimeeli tööd ka veterinaararst Harkovski kõrval. Kui tuleb aeg lehma seemendada, on Vilja kohe nõus protseduuri läbi viima. Kaameramees kardab lehma, kuid Vilja ei pane kaamerat ega rabelevat lehma tähelegi. Ta täidab täpselt loomaarsti etteantud korraldusi. Kaameramees tõmbub ettevaatlikult eemale, kui lehm veidi rabeleb. Saate režissöör Ken Saan lükkab ta Viljale ja lehmale lähemale.

Vilja nõustus minema lauta loomaarsti assistendi kohale, sest loomi ta armastab. Lapsepõlvekodus kasvas ta üles lehmi, lambaid, sigu ja kanu talitades. Samuti on ta tohterdanud haigeid koeri ja kasse.

Glamuurne daam, kes ei jää hätta ka tantsupõrandal, on kooliajal isegi karjalaudas brigadiriametit pidanud. Ülikoolis õppis aga Vilja meditsiinipsühholoogiat. Lapsepõlveunistus oli saada kirurgiks.

Pärast päeva lehmalaudas oli Vilja õnnelik ja rahul ning tunnistas, et talle ikka väga meeldib loomadega suhelda, neid ravida ja aidata. Saade äratas Viljas ka väikese kahetsustunde, et ta kirurgiks ei õppinud. Naisel ikka kripeldab hinges. "Oleksin tahtnud olla lõikav arst, mitte kuuldetoruga ringi käiv perearst. Oleksin parema meelega arst kui poliitik, sest poliitikas pole enam missioonitunnet. Ainult võimuvõitlused," tunnistab Vilja. Arstiks ei saa ta aga iial, sest õpingutest on palju aega möödas ja vahepeal on teadusevallas palju muutunud.

Vilja ametid

Lapsepõlves ümbritses Viljat palju koduloomi, keda ta talitas. Tema vanemad pidasid sigu, lehmi, lambaid ja kanu.

Keskkooliajal töötas Vilja lühikest aega karjafarmi brigadirina.

Koolivaheaegadel käis kolhoosis kõplamas ja põllul kive korjamas.

Enne poliitkasse minekut töötas ta kolm aastat haiglas psühholoogina.

Nüüdki on Viljal peale poliitikuameti haiglanõukogu esimehe roll.