Tähelepanu, "Mnemoturniir"! (9)

1970–80ndatel teadis pühapäeval eetris olnud "Tarkade klubi" vist iga eestlane. Nimed Agu Aarna, Heino Kask, Tõnis Laisaar, Tanel Moora, Mark Sinisoo, Matti Tarum, Hardi Tiidus ning mängujuht Siim Kallas kõlasid raadios iga hingamispäeva hommikul.

Samamoodi teati peast kuldseid küsijaid. Sarnaselt tarkadega olid ja on omased nimed Harri Tamsalu, Kalev Roop, Vello Järvala, Anatoli Põder, Rosalie Kontus, Endel Röstler, Arnold Talvet, Heino Gustavson, Otto Kaber, Olev Tarto, Hans Uba, Johannes Kübarsepp, Olev Luhaveer ja Harry Tulp.

Teistest legendaarsemad on kahtlemata Rein Laumets Tallinnast ja Ago Sambla Joaveskilt.

Pühade eel otsisime mehed üles ning viisime nad esimest korda kokku. Rein Laumets elab nüüd Harjumaal Kehras ning Ago Sambla Joaveski lähedal Võhmas.

"Ei ole tõesti trehvanud, sest elukohad on erinevad," tunnistab Sambla enda Saare talu nime kandva kodumaja ees Võhmas, kui Laumets autost välja astub. Kaks küsijat-legendi kätlevad.

"Mina mängin päris palju, aga teie vist enam mitte," küsib Kehra mees. "See vajaks liialt puurimist, aga enam ei taha. Ja ma arvan, et hiilgeajad on läbi," arutleb Sambla, kes peab TV3 miljonimängu igavaks.

"Kas ise pole käinud?" pöördub ta Laumetsa poole. Kehra mees ütleb, et juba aastaid tagasi võitis ta Hannes Võrno juhitud saates 32 000 krooni.

Ago Joa Samblaveskilt või Rein Laumets Oaveskilt?

Omal ajal uuriti mälumängusaate juhilt Siim Kallaselt, kas Ago Sambla Joaveskilt on tema järjekordne varjunimi.

"Seda nalja ma ei tea. Küll aga öeldi ükskord mingis aastalõpusaates, et küsib Ago Joa Samblaveskilt," naerab mees.

"Aga teine nali on praegu internetis, et küsib hoopis Rein Laumets Oaveskilt," näitab Kehra mees talle elutoas paberit.

Kuidas said alguse kahe mehe küsimuste otsimised?

Esimene "Tarkade klubi" oli Vikerraadio eetris 23. detsembril 1967. aastal ja juba järgmises saates küsis ka Sambla. Sellest ajast hakkas ta mängima.

"Tselluloosikombinaadis oli tsehhidevaheline mäng. Uno Vellenurm vedas mu välja ja juhtisime neid kohtumisi," räägib toona Joaveski tsehhis töötanud Sambla.

Rein Laumets oli 1967. aastal TPI tudeng. Ta juhtus lugema saatesarja tutvustust Noorte Hääles ja hakkas uuest aastast kohe aktiivselt raadiosse küsimusi saatma. Mälumängudes hakkas käima neli aastat hiljem, kui oli Kooperaatorisse tööle suunatud.

Kahe peale kokku esitati üle 1600 küsimuse

Kui palju Sambla ja Laumets on aastakümnetega pähkleid kokku kogunud? "Mul oli igapühapäevaste küsijate tabel olemas küll. Aga kümme esimest aastat läksid 1986. aastal kolimisega kaduma," tunnistab Sambla.

Laumetsal on see-eest korralik arhiiv. Mees võtab kausta lahti ja ajab näpuga rida. "Kokku oli 40 aastaga eetris 2003 saadet. Mul on puudu vaid veerandsaja saate küsimused, kui ma 1960ndate lõpus ehitusmalevas olin," arutab kehralane. "Aga äkki on mõnel lehelugejal need üles kirjutatud."

Pabereid uurides selgub, et Joa-veski mehelt on aastakümnetega eetris olnud umbes 400 pähklit. Sellega on ta kuldsete küsijate esikümnes viiendal kohal.

Sambla pakub välja, et tema küsimusi võis olla isegi rohkem. Nii umbes pool tuhat. "Aga Reinu vastu ma ikka ei saa," kinnitab mees küsijate edetabelit vaadates. 40 aastaga on Rein Laumetsa saadetud 4200st küsimusest kõlanud eetris 1125. Teist kohta hoiab 743 küsimusega Uno Vellenurm ja kolmandat 674ga Anatoli Põder. Mõlemad mehed on surnud.

Samal ajal näitab Sambla 1987. aasta Noorte Hääles ilmunud lugu "Mnemoturniirist". "Kui võtta saadetud küsimused, siis jääb 90% kasutamata," tsiteerib ta mängujuht Siim Kallase sõnu.

Matrossovi kangelastegu tõi küsijale auhinna

Mis teemadel on Sambla ja Laumets kõige rohkem raadio kuld-ajusid pommitanud? "Mis kusagilt silma hakkas, siis selle kirja panin," räägib Sambla.

Laumets torkab vahele: "Mind paeluvad ka kõik huvitavad faktid. Mul on juba ENE vana komplekt nii ära loetud, et kaaned on lahti."

Laumets avaldab Samblale parima küsimuse retsepti: "Hea on just see, mille vastus leitakse pärast vaidlust ja arutamist."

Kuidas olid aga lood tsensuuriga ENSV ajal? Kui palju pidi valmis mõtlema punaseid küsimusi?

"No miks ei olnud punast värki," naerab Kehra mees. 1973. aasta septembris saatis ta raadiomajja küsimuse: "Millega said Suure Isamaasõja ajal hakkama Udodov, Raiz ja Maiborski? Õige vastus oli: "Ainsad Matrossovi kangelasteo kordajad, kes toona elasid."

Ja "Tarkade klubi" valis Laumetsa toonase küsimuse ka saate parimaks.

Kui Kehra mehe küsimusi kuuleb Vikerraadios tänaseni, siis Ago Sambla viimased küsimused olid "Mnemoturniiris" 1991. aastal.

"Praegu olen pensionil ja lahendan kodus ristsõnu," seletab Sambla Laumetsale.

Ago Sambla: "Legendaarseim saatejuht oli Toomas Uba."

Vikerraadio "Mnemoturniiri" on läbi 40 aasta juhtinud seitse meest. Kuidas iseloomustavad neid Rein Laumets ja Ago Sambla?

Andres Vihalem (1967–69)

Laumets: "Hilisem tuntud ETV "Horoskoobi" saatejuht. Juhtis mängu mõni aasta."

Toomas Uba (1969–73)

Sambla: "Minu arvates legendaarseim saatejuht oli Uba. Spordis olid tal kõvasti jalad maas."

Laumets: "1971. aastal korraldati "Tarkade klubi" ja küsimuste saatjate vahel mäng. Seal ma Toomas Ubaga tuttavaks saingi."

Hans Kiiver (1973–75, 1976)

Laumets: "Häält ma mäletan, aga kokku ei puutunud."

Siim Kallas: (1976–89)

Laumets: "Kui 1987. aastal oli eetris 1000. saade, siis käis ta mind Vihuris intervjueerimas. Tänaseni väga täpne, erudeeritud ja suhtleja mees."

Sambla: "Kallas on ka minu juures Joaveskil külas käinud. Ta siis natuke kurtis, et kõiki küsimusi ei lubatud eetrisse."

Esko Tasa (1975-76, 1989–96)

Laumets: "Hea huumorimeelega mees. Mahlaka jutuga."

Hillar Nahkmann (1997-98) ning Mart Ummelas (aastast 1998 tänaseni)

Sambla: "Omal ajal, kui oli kümme tarka stuudios, siis võeti küsimused korralikult läbi. Nüüd on mäng jäänud natuke pealiskaudsemaks."

Valdo Pant kirjutas tualetis istunud Laumetsa luuletusse

1967. aastast tänaseni on raadiokuulajate küsimustele vastanud ligi 40 tarka meest. Kuidas iseloomustavad kaks legendaarset küsijat algusaja kuldajusid?

Agu Aarna

Laumets: "Mees oli siis TPI rektor, kus mehaanikat õppisin. Aga akadeemik oli toona ikka targem kui tudeng."

Tanel Moora

Sambla: "Arheoloog. Tean teda ajast, kui ta kaevas tudengitega Joaveski lähedal kivikalmeid. Siin Võhma poe juures sai teda ikka kohata."

Valdo Pant

Laumets: "Legendaarne ajakirjanik. 1973. aastal mängisin Kooperaatori võistkonnas telemängu "Viis viie vastu" ja võitsime. Pree-

miareis oli Budapesti, kaasa sõitis ka saatejuht Pant. Naastes kirjutas ta pika luuletuse, mille üks rida kõlas: "Üks mälumängur tundi kuus, oli luku taga kemmergus." Asi nimelt selles, et minu tualetiboksi link läks hotellis katki ning ma ronisin lõpuks üle vaheseina."

Ustus Agur

Laumets: "Arvutustehnika pioneer Eestis. Aga mind ta ei õpetanud."

Voldemar Saul

Laumets ja Sambla: "Suurte ja soliidsete teadmistega muusik."

Mark Sinisoo ja Matti Tarum

Laumets ja Sambla: "Siiani tegevad mehed. Tarum alustas mängimist noore Kallavere tohtrina."

Hardi Tiidus

Sambla: "Kunagi ta meenutas, kuidas mängus soomlastega "Naapurivisas" oli Bachi nimega vist veidike eksinud ning vastust ei tahetud lugeda. Siis ütles Hardi, et Bach jääb alati Bachiks vaatamata ajale."

Laumets: "Legendaarne mees, kes alati istus kõikvõimalike mängude žüriides."

Tõnis Laisaar ja Tiit Ulas

Sambla ja Laumets: "Laisaar elab Jõgevamaal. Omal ajal üks tuntumaid ja kõvemaid mälumängureid. Mängis üksi viie mehe vastu ning sageli võitis."

Läbi aegade parim küsimus: "Palju õnne, härra Gorski!"

Parimat küsimust valitakse 1972. aastast. Millised on Laumetsa ja Sambla arvates saate parimad pähklid?

Rein Laumets: "Küsimus härra Gorskist, mis tunnistati 2003. aastal ka läbi aegade parimaks. Osvald Kübarsepp tahtis teada: "Kui esimene Kuule jõudnud mees Neil Armstrong sealt lahkus, ütles ta: "Palju õnne, härra Gorski!" Seda kuulis vaid NASA juhtimiskeskus. Keda ja miks ta niimoodi õnnitles?

Õige vastus: "1938. aastal, kui Armstrong oli poisike, kuulis ta naabrinaist Gorskit käratamas mehele: "Sa saad siis seksi, kui see poiss Kuu peale jõuab! Loo paljastas astronaut siis, kui naaber oli juba surnud."

"Ja veel ka küsimus, mida päris fotograaf Isi Trapido: "Kus asuvad Langerhansi saared? Õige vastus oli kõhunäärmes. Aga kuna dr. Matti Tarum puudus, siis ei osanud mehed vastata. Pakuti vist polaaralasid."

Eesti Raadio "Tarkade klubi" legendaarsed nimed

Esimeses saates 23. detsembril 1967. aastal vastasid raadiokuulajate küsimustele Agu Aarna (1915–89), Ustus Agur (1929–1997), Mark Sinisoo, Hardi Tiidus (1918–1999), Valdo Pant (1928–1976), Matti Tarum, Voldemar Saul (1907–1978), Tanel Moora, Toomas Uba (1943–2000) ja Ivar Viil (1930–1991).

Hiljem on lisandunud Heino Kask ja Tõnis Laisaar (1969), Tiit Ulas (1976), Leo Normet (1979), Eik Sagen, Priit Palmer ja Tõnu Talve (1990), Aadu Kaar ja Tiit Kuningas (1991), Rein Laumets (1994), Robert Helde, Jevgeni Nurmla, Indrek Salis, Kuldev Ploom jt (1997). Aastast 1998 vastavad küsimustele Ivo Linna, Hardo Aasmäe, Tiit Kändler ja Jüri Aarma.