PETERSONI PARIMAD AJAD: 1958. aastaks oli Oscar Peterson jõudnud kuulsust nautida juba ligi kümme aastat. Läbilöögi džässimaailma tippude hulka tegi ta 1949. aastal New Yorgis. Foto: AP Photo/Scanpix
Inimesed
28. detsember 2007, 00:00

Valter Ojakäär: "Gruusias pandi Oscar Petersoni kontserdi pilet raamitult seinale." (1)

"Oscar Peterson oli fantastiline pianist. Ta ei ludistanud niisama, vaid lõi pärast džässiteema esitamist sellest tuhandeid uusi meloodiaid," meenutab klaverikorüfee kunagist Tallinnas käiku Valter Ojakäär.

Vahetult enne jõululaupäeva, 23. detsembril, sai Oscar Petersonil, ühel maailma kõigi aegade tuntumal džässimuusikul, siinilmas aeg täis.

Vene aja kohta ennekuulmatud esinemised Tallinnas pidid avama Oscar Petersoni turnee NSV Liidus. Kontserdireisi lõpp oli määratud Gruusiasse, meenutab Eesti džässi grand old man Valter Ojakäär.

Korüfee saabumine jättis Ojakäärule suhu veidi mõru maigu, ehkki hilisematest kokkupuudetest on tal võrratud mälestused. Peterson ning tema legendaarne mänedžer ja plaadiboss Norman Granz laekusid rongiga Leningradist. "Minu kõrva riivas Granzi märkus: "Sellises suurlinnas nagu Leningrad meil esinemisi pole, peame alustama kuskilt Tallinnast!" Impressaario kruvis üles ka pianisti, puhisedes bussi peale minnes, et Herbert von Karajani masti valget muusikakuulsust oleks raudselt parema transpordi vääriliseks peetud kui mustanahalist Petersoni," meenutab Ojakäär.

Kanada džässivirtuoos veetis Tallinnas kolm päeva ja andis kolm kontserti puupüsti täis majale – kaks Estonia kontserdisaalis, ühe Ohvitseride majas. Afterparty peeti hotellis Tallinn. "Istusin kõrvuti Petersoni toonase naisega, kes oli valgenahaline ja ametilt meditsiiniõde," meenutab Ojakäär. "Mul oli tollal kaksteistsõrmiku haavand ja naine ütles, et Oscaril on ka sama häda."

Abikaasa kandis hoolt, et Peterson tervist hoiaks ja õigel ajal magama saaks. "Nii et silm oli kogu aeg peal," naerab Ojakäär. Tema sõnul polnud kanadalane siiski mingi pummeldaja, küll aga kannatas kaaluprobleemide all. Aastaid hiljem tuli teda nende pärast kontserdilavale toimetada spetsiaalse tõstukiga.

Õdus oleng Nõmme korteris

Kui Ojakäär küsis Petersoni kaasalt, kas vastab tõele, et pianisti lemmiklaul oli poisipõlves "One Day My Prince Will Come" Disney filmist "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", kinnitas naine, et see meloodia meeldib Oscarile endiselt. Ojakäär palus õhtusöögi saateks mänginud Eesti muusikutel rõõmustada Petersoni tema lemmikviisiga. Ja üllatus tasus end kuhjaga ära. "Peterson pani noa ja kahvli käest, tõusis püsti, istus klaveri taha ja mängis õhtu läbi!" ahhetab Ojakäär.

Eesti džässimuusikud jätsid maailmakuulsusele väga hea mulje. "Kui Helmut Aniko flööti mängima hakkas, kummarus Peterson minu suunas ja ütles: "That’s my man! (Vaat see on mees minu maitsele! – toim)," meenutab Ojakäär.

Peterson koos abikaasa, mänedžeri ja tolle teisepoolega sai eestlastega lähemalt tutvuda muusik Raivo Tammiku tuttava korteris Nõmmel. Meie tuntud nimedest olid peole kutsutud Peeter Saul koos Heli Läätsega, Uno Naissoo ja Ojakääru mäletamist mööda ka Arne Oit. "Peterson oli väga heas tujus, rääkis anekdoote ja improviseeris klaveril," meenutab Ojakäär. Paraku ei saadud õdusal õhtulgi läbi Goskontserdi venelasest esindaja ehk teisisõnu KGB-meheta, kes korraga korterisse astus ja näod üle vaatas.

Skandaal: kõlbmatu hotell!

Tallinnast viis džässitipu tee Moskvasse, kuid seal tõusis kohutav skandaal. Petersonile ei leitud kohe väärilist öömaja, ent värnitsalõhnaga laudpõrandatega "kolhoosihotellist" (Ojakääru väljend – toim), kuhu talle tuba pakuti, ta keeldus. Istus kuulsa Rossija hotelli fuajeesse maha ning andis mänedžerile käsu kohemaid lennukipiletid hankida. Haavunud Peterson naasis kodumaale, jättes ära kõik Moskva ja Gruusia kontserdid. "Gruusias oli keegi lasknud oma 500 rubla eest ostetud pileti ära raamida ja seinale panna," naerab Ojakäär.

Mis olid Oscar Petersoni trumbid teiste džässipianistide ees? "Ma ei tea kedagi teist, kellel oleks nii tohutu plaadipärand," ütleb Ojakäär. "Au mänedžer Granzile, kes plaadistas Petersoni igal pool – ka näiteks Saksamaal kellegi džässifänni kodus."

Eesti kontserdi salvestuse sai osava ärimehena tuntud Granz Raivo Tammiku käest lausa tasuta ning ta andis selle välja plaadina "Oscar Peterson Nõukogude Liidus".

"Muidugi oli Peterson ka fantastiline pianist," lisab Ojakäär. "Ta ei ludistanud niisama, vaid lõi pärast džässiteema esitamist sellest tuhandeid uusi meloodiaid. Tehniline pool ei valmistanud talle vähimatki raskust."