KIBE PUUDUS KÄES: Kes valib edasiõppimiseks optometristi eriala, sel pole pärast kooli lõpetamist tööpuudust karta. Optometrist, muide, kontrollib inimeste nägemist. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
29. november 2007, 00:00

Rakenduskõrgkool ei ole hariduse umbtee

Rakenduskõrgharidus ei ole ehk ülearu mainekas, kuid nende erialade lõpetajad on tööturul vägagi nõutud tegijad. Tööandja silmis trumpavad nad sageli oma akadeemilise haridusega kaaslase üle.

Ettevõtjad kurdavad sageli, et äsjased kõrgkoolilõpetajad ei ole valmis õpitud erialal töötama, sest neil on küll teoreetilised teadmised, kuid puudub ettekujutus erialast ja reaalsest tööelust.

Noored töölepürgijad seevastu on nõutud ja pahased – kust oleks vastne kõrgkoolilõpetaja pidanud erialase töö kogemusi saama? Nii otsibki hulk kõrgharidusega noori tulutult tööd, tööandjad aga kirjutavad jonnakalt töökuulutustesse: eelistame varasema töökogemusega kandidaate.

Hinnatud tööjõud

Rakenduskõrgkoolis seevastu on praktilised seminarid – ja seeläbi side tegeliku töömaailmaga – juba õppekavva planeeritud. Praktika osakaal on üsna suur ja tänu sellele on rakenduskõrgkooli üliõpilastel tööandjatega vahetu side.

Rakenduskõrgkooli lõpetanute tööalase toimetulekuga on rahul ka tööandjad – egas muidu värbaks nad tööle juba 2. või 3. kursuse tudengeid.

Tänavu kevadel korraldas rakenduskõrghariduse arendamise sihtasutus Teadlik Valik tööandjate hulgas küsitluse, mille eesmärk oli saada tagasisidet lõpetanute karjääriarengute ja -võimaluste kohta. Saime vastuseid rohkem kui viiesaja rakenduskõrgkooli lõpetanud töötaja kohta ja kogunenud info lubab kummutada nii mõnegi põhjendamatu müüdi rakenduskõrghariduse madalast tasemest.

Uuringust selgus, et rohkem kui veerand lõpetanuist töötab tippspetsialistidena ja rohkem kui kümnendik tippjuhtidena. Ilmselt võiks samasugused tulemused saada ka ülikooli lõpetanuid hinnates, seega on arvamus, et rakenduskõrgkooli lõpetanud töötaja puhul on tippjuhiks saamine pigem erand, sügavalt ekslik.

Töökogemus olemas

Pealegi on olukord kogu tööturul muutunud, kõrgkoolipingist otse tippjuhi laua taha enam naljalt ei satuta. Suurem osa lõpetajaid töötabki keskastme spetsialistidena, kuid nad on kaasatud innovaatilistesse arendusprojektidesse ja töörühmadesse, oskavad keerukale tööülesandele iseseisvalt lahenduse leida ja selle ka ellu rakendada. Just sellist tööjõudu aga tööandjad hindavadki.

Tööandjad on rõhutanud, et töös ettetulevaid olukordi oskavad rakenduskõrgkoolide lõpetanud edukalt lahendada tänu sellele, et neil on nii head teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused ning ennekõike – ja see on kõige olulisem – valmisolek erialaseks tööks.

Rohkem infot uuringu tulemuste kohta on võimalik saada sihtasustuse kodulehelt www.teadlikvalik.ee

Rakenduskõrgharidus ei ole hariduse tupiktee, loomuliku jätkuna minnakse varem või hiljem magistriõppesse – kas Eestisse või sama hästi ka välismaale.