PÖFFI PEAKÜLALINE: Tuntud Inglise helilooja ja muusikateadlane, minimalismi isa Michael Nyman sai eelkõige kuulsaks kui režissöör Peter Greenaway ihuhelilooja. Nüüdseks aga peab Nyman filmiheliloojakarjääri lõppenuks ja keskendub rohkem klassikalisele muusikale. Foto: Arno Saar
Inimesed
29. november 2007, 00:00

Michael Nyman esineb Kaarli kirikus, kus laulatati tema ämm ja äi

"Sult. Minu esimene eestikeelne sõna Eestis!" rõõmustab Pimedate Ööde filmifestivali peakülaline, helilooja Michael Nyman, kui talle lõpuks ometi meenub, kuidas seda pruuni asja nimetatakse, mis eestlastel jõulude ajal laual on.

Maailmakuulsat filmiheliloojat seob Eestiga tema äia ja ämma päritolu. Nimelt tutvus Nyman 1966. aastal Inglismaal tütarlapsega nimega Aet Toome, kelle vanemad olid eesti sõjapõgenikud ja kellega Nyman 1970. aastal abiellus.

SL Õhtulehe küsimuse peale, mille poolest erinevad Eesti ja briti naised, elavneb Nyman märgatavalt. "See on huvitav küsimus. Ma suhtlesin Eesti taustaga inimestega kolmkümmend aastat, viimased kümme aastat elame naisega lahus."

Nyman tunnistab, et ta ei oska eesti ja inglise naisi võrrelda, kuna ta on oma elus tundnud vaid üht eestlannat. "Ma pidasin teda inglaseks, kellel on Eesti päritolu. Tema kultuur ja keel, traditsioonid ja toit olid teistsugused. Näiteks kasvasid meie lapsed üles eesti jõulukommetega, nad ei teadnud midagi inglise jõulutraditsioonidest." Michael Nyman annab PÖFFi ajal kaks kontserti. Koos oma ansambliga esitab ta Kaarli kirikus filmimuusikat, mis ta tuntuks on teinud, ja reedel Vene Teatris oma teost "50 000 jalapaari ei eksi", mis on inspireeritud ühest maailma popu-laarsemast poolmaratonist "Great North Run", ja taustamuusikat Dziga Vertovi klassikalisele tummfilmile "Inimene filmikaameraga".

"Rääkisin hiljuti naisega telefonis ning mainisin, mis kirikus ma kontserdi annan. Selgus, et see on seesama kirik, kus mu naisevanemad laulatati. See on huvitav, mul ei ole aimugi, kus minu vanemad laulatati," mõtiskleb Nyman oma sidemete üle Eestiga.

"Arvestades kokkupuudet, mis mul eestlastega on olnud, tunnen nagu tuleks tagasi koju, kuid tuleks kui võõras. Suheldes eesti kogukonnaga Inglismaal arvasin, et nad liialdavad Tallinna iluga, kuid siin olles nägin, et nad ei liialdanudki. Tallinn tundub olevat olemuslik, reaalne. Ootamatult olen ma Eestist ja eriti Tallinnast väga huvitatud," tunnistab Nyman.