"Emmanuelle’i" staar Sylvia Kristel: "Olen end välja üürinud, aga mitte kunagi kellelegi päriseks andnud." (8)

Sylvia Kristel istub Amsterdami kohvikus, prillid ees, sall kaela ümber, ja loeb lehte, kirjutab Briti leht The Independent artiklis "Maailma kuulsaim pornotäht". "Kas olen pettunud, et ta ei trooni hoopis korvtoolil, ainsaks ihukatteks pärlikee ja imelikul kombel põlvikud kombinatsioonis poolsaabastega?" arutleb reporter.

Poeg jäi "Emmanuelle’i" vaadates magama

Maailmakuulsate "Emmanuelle’i" erootikafilmide täht näeb 55 eluaastast hoolimata suurepärane välja. Tema nahk on endistviisi prink. "See on geenidest. Ma ei kasuta kalleid kreeme. Nivea on täpselt sama hea. Milleks raha raisata?"

Sylvia elab baari kohal väikses üürikorteris, kus ta maalib ("mu viimane pilt oli tohutu suur lõuend täis siniseid roose"), vaatab Ameerika seebikaid (tema lemmik on "As The World Turns") ning esmaspäeviti teeb süüa. "Teen suure pajatäie pastat köögiviljadega ja venitan sellega terve nädala välja." Mullu avaldas Sylvia Kristel kauaoodatud autobiograafia, kirjeldades nii oma veidrat lapsepõlve Hollandis, "Emmanuelle’i" päevi kui ka Briti teletähe Ian McShane’i ("Lovejoy", "Deadwood") seltsis Hollywoodis purjuspäi ja kokaiiniuimas veedetud aegu. Näitlejanna tunnistab, et ta pole kunagise kallimaga aastaid ühenduses olnud. "Ian pole selline mees, kes helistaks ja küsiks, kuidas läheb." Sylvia sõnul vaevab maailmakuulsat teletähte allasurutud vimm. "Agent ütles kord talle, et kui ta oleks kolm tolli pikem, teeks ta sama säravat karjääri kui Sean Connery. See ajas teda ahastusse. Ta ei saanud neid rolle, mida ta väärinuks."

Ehkki "Emmanuelle" valmis 33 aastat tagasi, peetakse seda tänini erootikašedöövriks. Algul keelas tsensuur "Emmanuelle’i" ära, ent viimaks ekraanile jõudnud, meelitas lugu noore naise sensuaalsuseotsingutest Tais Pariisi tuhandeid ja tuhandeid uudishimulikke. "Paarikesed läksid kahekesi, naised üksi. See polnud mingi rõve film, mida käisid vaatamas üksnes vihmamantliga mehed," nendib staar, kes jäi Prantsuse filmiprodutsentidele silma Euroopa telemissi valimiste võitjana.

Aastaga püstitas "Emmanuelle" Prantsusmaa kassarekordi – 1,4 miljonit vaatajat. Millest selline menu? Sylvia peab filmi trumbiks õiget ajastust. Tsensuurireeglite muutumise tõttu oli "Emmanuelle" esimene seksifilm, mis tavakinodesse jõudis. Ent staar on liiga tagasihoidlik. Linateose põhitrump oli tavatult värske ja süütu peategelane.

Kas Sylvia nüüdseks kolmekümnendates eluaastates poeg Arthur on ema kassatükki näinud? "Ta jäi vaadates magama. Tema meelest oli see väga igav." 10aastaselt päris Arthur: "Emme, kas sa ei võiks teha selliseid filme, kus sa ei pea pükse maha võtma?" Näitlejanna toonitab, et alastiolek, millega ta kuulsaks sai, ei pakkunud talle vähimatki mõnu. Katoliiklikust perest pärit ja kloostrikooli kasvatusega Sylvia nimetab end üsna häbelikuks.

Nõudis kloostrikoolis unerohuks konjakit

"Emmanuelle’i" võtetel ammutas nooruke staar julgust šampanjast. Siirdunud pärast "Leedi Chatterley armukese" ja "Mata Hari" väntamist Hollywoodi, läks Sylvia kangema kraami peale üle. Ka tema hotellipidajatest vanemad olid alkohoolikud, kes andsid talle imikuna unerohuks konjakilappi mähitud suhkrutükke ja lubasid hiljem tüdrukul napsi timmida. Kloostrikoolis põhjustas 11aastane Sylvia skandaali, küsides nunnalt unetuse vastu konjakit. Meeletutel Hollywoodi pidudel pruugiti ohtralt ka narkootikume. Erootikatäht tõmbas kokaiini ning jõi kolm aastat iga päev pudeli viina. Järgnes raseduse katkemine. Sylvia ärkas alles siis, kui arst teatas, et tema maks on täiesti läbi, ning raamatupidaja käskis valida kodu allesjäämise ja kokaiini vahel. Mõlemat ei saanud staar endale lubada. Ta valis maja. Kokaiinineelud vaevasid teda veel kuus aastat.

Hollandlanna tutvus kümnete filmistaaridega ning sattus nii mõnegagi voodisse. Siis kärgatas pomm. Näitlejanna päris pettuse eest tagaotsitavalt abikaasalt Philippe Blot’lt tohutu võla ning pidi 1988. aastal kohtutäiturite nõudmisel Hollandisse naasma. "Tänapäeval teenivad A-kategooria staarid mustmiljon krooni, aga minu suurim honorar oli umbes 300 000."

Suutis seljatada kopsu- ja kõrivähi

2002. aastal tuli uus hoop: arstid avastasid Sylvial kopsuvähi. 2004 diagnoositi tal kõrivähk. Ent näitlejanna suutis mõlemad seljatada. Kiiritusravi kõrvetas küll tema kaela, sellest ka sall. "Kui ma uuesti sünniksin, oleksin pigem hästi terve ja tugev kui hobune, aga tore on olla atraktiivne," ütleb Sylvia, kes lapsepõlves nii palju peeglisse vahtis, et vanaema kattis selle ajalehega. Oma ilust sai ta aga enda sõnul täit aimu alles 17aastaselt, kui keegi mees tormas talle tänaval ligi ja ütles: "Tänan! Ainuüksi sinu vaatamine tegi mind õnnelikuks."

Kui Sylvia oli 16, tuli isa hotelli võõra naisega, keda ta tutvustas kui oma uut abikaasat. Isa viskas vana pere sõna otseses mõttes välja, nii et tüdruk pidi hakkama ise elatist teenima. Kui ta Euroopa telemissiks krooniti, oli Sylvia esimene mõte: "Ma tahan, et mu isa näeks, millise imelise linnu ta peost lasi."

Ta tunnistab, et on hilisemates armusuhetes kõigist meestest isakuju otsinud. Sylvia esimene tõsine peigmees, Arthuri isa Hugo Claus oli temast 24 aastat vanem hollandi kirjanik. Kui "Emmanuelle" maailmakuulsaks sai, jättis Sylvia Clausi Ian McShane’i pärast maha ning nimetab seda oma elu suurimaks veaks. "Arvasin, et Hollywood ootab mind. Ei oodanud."

Armuasjus pole Sylvial vedanud. Kümme aastat kestnud kooselu Belgia raadioprodutsendi Fred De Vreega lõppes, kui mees ootamatult vähki suri. Aeg-ajalt käib teda vaatamas poeg, kuid Sylvia päevad mööduvad üksinduses. "Vahel mõtlen, et oleks tore, kui..." jätab ta lause lõpetamata. Oma autobiograafias tunnistab ta: "Keegi pole mu südant oma pihku võtnud. Ma pole andnud... Olen end välja laenanud, välja üürinud, aga mitte iialgi kellelegi päriseks andnud... Tahtsin, et mind vaadataks, ja muud ju ei juhtunudki."