Indira Gandhi Tallinnas: luksuslik lõuna ja maailma kaunim ooper! (10)

Väljastpoolt sotsialismileeri riigijuhtide visiidid ENSVsse olid üliharuldased – lääneriigid ei soovinud tunnustada Eesti okupeerimist.

Esimene erand oli Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni mitteametlik külaskäik märtsis 1964. aastal. Kaheksa aastat hiljem, septembris 1972 väisas Tallinna Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi.

Järgmist tippvisiiti tuli oodata kümme aastat. Toonane ministrite nõukogu asjadevalitseja Elmar Matt mäletab India peaministri ja ta poja visiiti 23. ja 24. septembril 1982. aastal hästi.

"Olin see, kes tegi eeltöö ära, kuid pildile ei pääsenud. Olin nii-öelda "ja teine ametlik isik"," muheleb Matt.

Teave, et pärast Moskvas käiku sõidab Nõukogudemaad väisav Gandhi ka Tallinna, saabus siiamaile umbes kuu enne visiiti. Programmi koostamine jäeti siinse valitsuse ehk ministrite nõukogu tööks.

"Mingit eritrenni me küll ei teinud. Inimesed olid oskajad ning teadsid, mida ja kuidas teha," seletab Matt.

Näituse tänava sviit oli meestele suletud

Hindude lennuk maandus Ülemistel 23. septembri soojal pärastlõunal. Seal tervitasid India esileedit ja tema poega parteijuht Karl Vaino, valitsusjuht Valter Klauson ja välisminister Arnold Green.

Lennujaamast kihutas ministrite nõukogu mustade Tšaikade rida Toompeale. Lossi valges saalis võõrustasid külalisi taas seltsimehed Vaino, Käbin ja Klauson.

"Gandhi ja Vaino esinesid kõnega. Asevalitsusjuht Bruno Saul rääkis kaks aastat tagasi valminud olümpiaehitistest," meenutab Matt.

Valges saalis anti India esileedile kingituseks eesti rahvariiete komplekt. Kuuldavasti olevat eestlaste kingitus India pealinnas Delhis siiani muuseumis väljas.

Kõiki Tallinna kõrgeid külalisi veeti Tõnismäele igavese tule juurde. Erand polnud ka Indira Gandhi, kes pani pronksmehele pärja.

Kesklinnast sõideti Näituse tänav 23 residentsi. Gandhid ööbisid maja teise korruse sviidis.

"Emal ja pojal olid eraldi toad. Indirat teenindas paar temaga kaasas olevat näitsikut. Kohalik komme nägi ette, et daami magamistuppa ei tohi mehe jalg astuda, see on püha koht," meenutab Matt. Kaaskond ööbis kõrvaltubades ja esimesel korrusel.

Raekoja puunikerdused panid heldima

Visiidi teine päev, 24. september algas raekojaga. Ometi oli veel eelmise päeva õhtul teada, et Indira Gandhi esindushoonet ei külasta. Aga 24. septembri hommikul äratas Tallinna raekoja direktori Elvira Liiver Holmströmi ärev telefonikõne: "Olge valmis külalise vastuvõtuks!" Piltlikult öeldes tormas naine maja harja ning lapiga puhtaks nühkima.

Raekoda läikis ja kiiskas ning delegatsiooni saabudes oli kõikkülaliste vastuvõtuks valmis. Raekoja perenaise ülesandeks jäi külalistele ruumide tutvustamine.

"Pabistasin veidi, sest kartsin, et äkki on proua peaministril tugev india aktsent ja ma ei suuda ta küsimustest aru saada. Kuid kartus osutus asjatuks. Indira oli erudeeritud ja äärmiselt veetlev vestluskaaslane."

Sarisse rõivastatud, väikest kasvu elavate silmadega naisest kiirgas soojust ja energiat. "Temaga leidsime kohe ühise keele," meenutab Liiver.

Raekoja sajanditevanused puunikerdustega pingid panid vana daami heldima. Erilise imetluse objektiks said uued musta lakiga kaetud uksed. Põgus tutvus oli Indiral raekojas ka eesti rahvamuusikaga: kodanikesaalis kõlasid peaministri auks kandlelood.

Külalise erudeeritust iseloomustab ka auraamatusse tehtud sissekanne. Kui näiteks Mihhail Gorbatšov pöördus nõukogude rahva poole, siis Gandhi kirjutas inglise keeles: "Meie kõik saame inspiratsiooni oma rahva juurtest ja pärandist, kuid samal ajal peame vaatama ettepoole, et luua paremat tulevikku kõikide rahvaste jaoks! Minu head soovid Tallinna kodanikele!"

Kui ligi 600 aastat vana raekoda oli üle vaadatud, sõidutati külalised Estonia teatrisse.

Kontserdi esimene osa koosnes vabariigi kunstimeistrite esinemisest, teises lauldi Gustav Ernesaksa ooperi "Tormide rand" teist vaatust.

Maailma kauneim ooper Estonias

Viimane oli üks päeva kõrghetki. Kogu visiidi aja ennast vaos hoidnud Indira Gandhi pahvatas eesriide langedes: "Nii ilusat ooperit ei ole ma kusagil maailmas varem kuulnud!"

Pärastlõunal sõitis korteež Pirita rannahoone restorani lõunale. Miljonilise merevaatega restoran oli toona pealinna üks nooblimaid söögikohti.

Kostitamine oli kuninglik – seitsmekäiguline. Soojenduseks kalamari, lihalõigud, täidetud singirullid. Edasi pakuti püreesuppi, kaht praadi, magustoitu ning kohvi. Kõnede ajal serveeriti šampanjat, külma laua kõrvale valget viina, praadide kõrvale veini. "Erisoove külalistel ei olnud," mäletab Matt.

Täiesti juhuslikult oli samal päeval selge ja vaikne ilm. Seepärast oli ka päikeseloojang eriti ilus. Indira Gandhi tõusis lauast ning jäi lahte vajuvat tulipunast kera lummatult vaatama.

"No ei või olla!" lõi ta kahte kätt kokku.

"Oleks nüüd valge laev Georg Ots ka mööda sõidaks, saaks täiskomplekti," mõtles Matt söögisaalis.

Ema kaalutlev, poeg lõbus

Õhtusöögilt vurasid hindud otse lennujaama. Gandhi visiit lõppes Ukraina pealinnas Kiievis.

Mis mulje jättis Oxfordis õppinud Indira Gandhi Elmar Matile?

"Pigem meenutas ta füüsikut või matemaatikut kui riigijuhti. Kaalutlev ja pragmaatiline," otsib mees iseloomustuseks sõnu. Tema hinnangul oli Indira Gandhi inimene, kes mõtles sada käiku ette ja kakssada taha. Tema 40aastane poeg Rajiv oli aga lõbus naeratav mees.

Tänuks visiidi hea ettevalmistuse eest saadeti eestlastele hiljem ka väikesed suveniirid. Elmar Matile jäid mälestuseks India laualipp ja rohekaskirju lips.

"Tegelikult oli neid lihtne võõrustada. Iraani šahhiga oli hoopis keerulisem, sest ainuüksi tiitleid oli temal ja abikaasal palju," seletab Matt. Ja kui vastuvõtjad šahhimast šahhima mehe kõnetamisel eksisid, võis viimane hoopis Eestist lahkuda.

India suurkuju Indira Gandhi

Indira Priyadarshini Gandhi sündis 19. novembril 1917. aastal Kamala ja Jawaharlal Nehru tütrena. Õppis 1930ndatel aastatel India ja Euroopa eliitkoolides, muu hulgas ka Oxfordi ülikoolis.

Abiellus 1942. aastal Feroze Gandhiga, oli kahe poja ema. Oli aastast 1938 India Rahvuskongressi liige ning selle Töökomisjoni ja naisteorganisatsiooni juht.

Valiti 1959.–1960. aastal India rahvuskongressi juhiks. Pärast peaministrist isa surma 1964. aasta 27. mail sai Indirast Lal Bahadur Shastri valitsuse info- ja ringhäälinguminister.

1966. aasta 24. jaanuaril algas Gandhi esimene peaministriaeg, mis lõppes 11 aastat hiljem valimiskaotusega.

Indira naasis 1980. aasta üldvalimistel koos parteiga võimule ning sai 14. jaanuaril taas peaministriks. Ta teenis 1984. aasta suvel ära sikhide pahameele, sest armee oli vallutanud nende pühamu – Amritsari Kuldtempli. 31. oktoobril 1984. aastal avas kaks ihukaitsjat Gandhi pihta tule. Ta suri teel haiglasse, tema kehast leiti 31 kuuli. Põrm põletati 3. novembril.

Uueks peaministriks sai viieks aastaks Cambridge´i haridusega Rajiv Gandhi (1944–1991).

Suure nime needus: õnnetused ja mõrvad

Gandhi nimi on viinud selle suguvõsa esindajaid India poliitikas tippu, kuid paraku on seda jälitanud ka õnnetused. Perekond sarnaneb selles mõttes USA Kennedyte klanniga.

Otsa tegi 1948. aastal lahti Mahatma Gandhi, kelle mõrvas fanaatiline hindu. Otsest sugulust tal Indira Gandhiga polnud. Too oli esimese peaministri Jawaharlal Nehru tütar.

Indira jäi varakult leseks. Tema mees, kirjanik ja poliitik Feroze Gandhi suri 1960. aastal südameatakki. Noorem poeg Sanjay hukkus 1980. aastal lennuõnnetuses. Kaks korda peaministri ametit pidanud Indira Gandhi mõrvasid 31. oktoobril 1984. aastal kaks sikhi ihukaitsjat. Pärast ema surma peaministriks tõusnud Rajiv mõrvati 1991. aastal, kui ta opositsioonis olles valimispropagandat korraldas.