Inimesed

Tõnu Mikiver: "Mingi side oli meil omavahel kogu aeg olemas" 

SLÕL, 3. september 2007 00:00
ÕHKUS VAIMSUST: «Sellist intelligentsust, erudeeritust ja üksteise ärakuulamise oskust, mida Mikk pakkus, ma enam kuskil ei näe,» tunneb teatrilegendi Mikk Mikiveri lesk kõige enam puudust vaimutoidust. Foto: Ingmar Muusikus (Eesti Ekspress)
"Mikust tunnen puudust ennekõike selles mõttes, et pole kellelegi toetuda, nõu küsida ega abi saada.

Kui olid rasked momendid, kas siis elus või töös, sai ikka tema käest küsida või temaga rääkida. Ega ta suurt midagi küll öelnud, aga paar sõnagi aitasid väga. Ja ta oli alati nõus mind kuulama. Ning pärast temaga rääkimist tuli hinge mingi imeline rahu. Jah, sellest tunnen ma kõige rohkem puudust! Hoolisime teineteisest väga, kuigi see ei pruukinud teistele silma paista.

Ja ega me ei tahtnud seda ka kuidagi afišeerida.

Igatahes oli meil mingi side omavahel kogu aeg olemas. Kui temaga midagi pahasti oli, tundsin otsekohe mingit rahutust. Me mõlemad nimetasime seda kõhuhääleks. Hiljem juba teadsin ette ja oskasin seda tunnet temaga kokku viia, et temaga on midagi lahti.

Mikuga seoses meenub mulle veel üks seik, mida mulle hiljem on räägitud. Kui ma ühel sõjaaegsel suvel sündisin, oli Loksa koolimajja, kus me elasime, suveks paigutatud lasteaed. Mikk keeldus sel päeval lasteaeda minemast ja ütles, et tahab oma väikese venna kõrval olla. Ta oli pikutanud minu kõrval ega läinudki sel päeval lasteaeda."

Samal teemal

21.03.2017
MEENUTUS | Tõnu Mikiver aastal 2016: "Mingit kadedust ma Miku vastu ei tundnud. Teadsin, kes olen mina ja kes on Mikk."
21.03.2017
Suri näitleja Tõnu Mikiver

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee