Carnaci menhirid
Kui juba Stonehenge’i kivide püstitamise keerukusega peavad kõik nõustuma, siis Kirde-Prantsusmaal asuv 3000 hiidrahnuga (megaliidiga) väli ületab inimmõistuse piirid täielikult. Umbes 3000 hiiglaslikku piklikku kivi – menhiri – seisab kilomeetritepikkustes sirgetes rivides otsa peal. Kivide kõrgus ulatub 60 sentimeetrist 4 meetrini. Kiviväljade vanuseks hinnatakse 5300–6500 aastat, need püstitanud kultuur on teadusele tänini tundmatu. Kivide kunagise kasutusvaldkonna üle vaieldakse endiselt. Ühe tugevama teooriana on pakutud, et rahnud kujutavad endast algelist maavärinate ennustamise seadet.
Voynichi käsikiri
Kõhklemata võib väita, et Voynichi käsikiri on maailma arusaamatuim raamat. Tõenäoliselt Euroopast pärit, umbes 500 aastat vana 240leheküljeline mõistatus sisaldab hulganisti illustratsioone ning umbes 170 000 kirjamärki, mis moodustavad ligikaudu 35 000 sõnu meenutavat rühma. Tekstil näib olevat seaduspärane ülesehitus. Kuigi krüptoloogid on juba peaaegu 100 aastat (alates käsikirja taasavastamisest ühest Rooma raamatukogust) selle kallal pead murdnud, on tekst ikka täiesti mõistetamatu. Ühe võimalusena arvatakse näiteks, et keegi on igavusest lihtsalt nalja teinud.
Tarimi muumiad
Väljakaevamistel Lääne-Hiinas Tarimi nõos olid arheoloogid rõõmsalt üllatunud, kui leidsid veidi üle 100 mumifitseerunud surnukeha, mille vanus arvati olevat rohkem kui 2000 aastat. Ent kui professor Victor Mair muuseumi viidud muumiaid nägi, oli ta sügavalt hämmastunud: heledate juuste ja pikemapoolsete ninadega surnud näisid olevat hoopis europiidset päritolu. 1993. aastal võttis ta mõnelt muumialt DNA-proovid ja need kinnitasid professori arvamust. Tegelikult eksisteerivad ka mõned I sajandist pKr pärit vanahiina tekstid, kus räägitakse Kaug-Idas elanud kaukaasia rassi kuuluvatest inimestest. Siiski ei lahenda ükski tekst küsimust, miks ja kuidas nad sinna said.
Induse oru kadunud tsivilisatsioon
Kultuur, mis ulatus Lääne-Indiast Afganistanini ning hõlmas umbes 5 miljonit inimest, on teadaolevalt vanim Indias. See pronksiaja tsivilisatsioon paistab silma hämmastava arengutasemega: linnadesse olid ehitatud väga keerukad kanalisatsiooni- ja sanitaarsüsteemid. Veel põnevam on see, et pole leitud ühtegi arheoloogilist tõendit armeede, orjade või sotsiaalprobleemide kohta. Ometi kadus suur tsivilisatsioon nagu maiadegi oma ühel hetkel kiiresti ja jäljetult tuhandeteks aastateks.
Kommentaarid