Kuuldused Eestist kui lõbumajandusriigist on tugevasti üle paisutatud

22minutiline vanemate klasside õpilaste harimiseks mõeldud dokfilm "Prostitutsiooni fenomen ühiskonnas" põhjustas skandaali. Näiteks on naisorganisatsioonid haridusministrilt Tõnis Lukaselt nõudnud, et seda koolides ei näidataks, sest film võib avaldada noortele kahjulikku mõju.

Autoritele on ette heidetud ka prostitutsiooni kujutamist tavaelukutsena. Filmiga kaasas käivas brošüüris aga viidatatakse, et varasemates prostitutsiooniuuringutes on lõbutüdrukute arv kordades üle paisutatud, sest muidu ei saaks prostitutsiooni uurijad probleemi uurimiseks fondidest nii suuri summasid. Objektiivseks lõbutüdrukute arvuks pakutakse kuni 500, samas, kui pessimistlikumad uurijad on pakkunud selleks arvuks 3000-4000.

Filmi autorite hinnangul on Eestis vaid neli lõbunaist 10 000 elaniku kohta, samas, kui Rootsis, kus seksi ost karistatav, on neid 10 000 inimese kohta kolm. Bordellid on politsei Eestis kinni pannud, valdavalt tegutsevad lõbutüdrukud omaette kui füüsilisest isikust ettevõtjad.

Den za Dnjom helistas paarikümnele lõbutüdrukule, et olukorraga "turul" tutvuda ja neist vastas telefonile iga teine ehk kokku 10. Ettepanek oli lihtne: vaadata koos ajakirjanikuga seda dokfilmi, kommenteerida anonüümselt ning saada selle eest tunnihonorar, mis on Tallinnas keskmiselt 500-700 kr. Kõik 10 lõbutüdrukut keeldusid, tuues erinevaid vabandusi. Kõige levinum vabandus kõlas, et soovitakse end hoida vabana "päris" klientide jaoks. Seega jääb üle järeldada, et klientide tulva üle lõbutüdrukud kiidelda ei saa, sest vaid vähem kui tunni ajaga oli reede õhtul Tallinnast võimalik leida 10 hetkel vaba hoora.

Veel jääb üle järeldada, et kui eelistatakse "traditsioonilise teenuse" pakkumist sama raha eest filmi vaatamisele, ei saa lõbutüdrukud olla ülemäära "tööst" kurnatud. Võimalik, et lõbutüdrukuid hirmutas filmivaatamise võimalus koos ajakirjanikuga, kuid samas ei ohustanuks see kuidagi nende anonüümsust. Paljud esinevad end internetis reklaamides katmata näoga. Telefonikõnedest selgus veel, et tunni hind pole juba aastaid vaatamata inflatsioonile tõusnud, mis omakorda osutab suhteliselt mõõdukale nõudlusele.

Alles 11. prostituut soostus filmi vaatama ja isegi ei küsinud selle eest honorari. Ta hindas filmis kujunenud pildi üldjoontes tõepäraseks ja väitis, et autorid on selle kallal palju tööd teinud. Tema hinnangul tegutsevad venekeelsed naised sel alal mitte põhjusel, et neil mujal tööd ei oleks, vaid et sellega on võimalik teenida märksa korralikum äraelamine kui palgalisena kusagil tehases. Kui Den za Dnjom palus haridusministeeriumilt kommentaari, mida filmist arvatakse, saadeti minister Tõnis Lukase vastus naisorganisatsioonide protestikirjale.

Lukase vastuses hinnatakse film keskpäraseks, samas öeldakse, et "mitmed filmi kritiseerivad argumendid on tugevasti üle võimendatud". Seal lisatakse, et filmis tõepoolest ei peeta moraliseerivat jutlust, kuid see polnud ka autorite eesmärk. Filmi esitlusest võtsid osa erinevate institutsioonide esindajad, kuid seal ei tõstatatud küsimust filmi kahjulikust mõjust noortele. Haridusministeerium jätab iga õpetaja enda otsustada, kas seda näidata või mitte.

Tuntud poliitik ja nn riskirühmade nõustaja Nelli Kalikova väitis aga DD-le, et tunnustab filmi kui arvamusavaldust, mitte kui õppefilmi. Tema hinnangul on seal rõhuasetused paigast ära, näiteks endine sutenöör on jäänud põhjendamatult sümpaatsesse valgusesse. Samas märkis ka Kalikova, et filmi ümber oli täheldada liigsest hüsteeriat.