Jaanipäev Rootsi moodi – midsommarfesti tants ja meiupuu (3)

Siret Mägi 20. juuni 2007 00:00
«Uskumatu, et kõigest mõnesaja kilomeetri kaugusel Eestist tähista-takse jaanipäeva hoopis teistmoodi kui Eestis,» imestab Rootsi rahva-ülikooli õpetaja Kerttu Kõrda, kel Rootsis õppimise ajal õnnestus koos rootslastega ka üks korralik midsommarfest maha pidada. Rootsi kommetega tutvus Siret Mägi

Kerttu sattus rootsipärasele jaanipäevapeole, kui õppis Lõuna-Rootsis Tjörni saarel rahvaülikooli suvekursustel. «Ei usu, et Lõuna- ja Põhja-Rootsis jaanipäeva väga erinevalt tähistatakse. Seevastu Eesti ja Rootsi jaanipäevakombed erinevad suuresti. Juba kõige olulisemas: rootslastel pole jaanituld, selle asemel on maipuu ehk meiupuu ehk majstang,» ütleb ta.

Ehkki rootsipäraselt tähistas ta jaanipäeva juba aastaid tagasi, meenub senini esimese asjana, et pidu oli väga lõbus. «Meil oli rahvusvaheline seltskond koos, rootsi keele õppijad Euroopa eri riikidest. Rootslased tutvustasid meile oma jaanipäevakombeid. Pidu algas ühislaulmisega, laulmise vahele joodi brännvini ehk Rootsi viina,» pajatab ta.

Rootsi viina ja heeringat värskete kartulitega

Kuid toda Rootsi viina joodi väga mõistlikes kogustes, nii et rahvas muutus lihtsalt lõbusamaks ja laulud ülemeelikumaks. «Laulud, mida rootslased meile õpetasid, olid humoorikad joogilaulud, rootsi folkloor on ju nende poolest tuntud. Kõigil oli kohutavalt lõbus.»

Järgmisena hakati sööma traditsioonilist rootsi jaanipäevatoitu sill och potatist. See on lihtne talupojatoit – heeringas koos esimeste värskete kartulitega, kõrvale hammustamiseks rukkileib. «Maitses lihtsalt suurepäraselt,» kinnitab Kerttu Kõrda.

Ja kõige lõpuks moodustasid peolised suure ringi ja tantsisid ümber meiupuu.

«Kui poleks ise käinud ja näinud, ei usukski, et rootslased järgivad nii täpselt sajandivanuseid jaanipäeva tähistamise traditsioone.»

«Jaanipäev on rootslastele sama tähtis püha kui jõulud, kuid nüüd pidutsetakse pigem sõprade kui pere ringis,» lisab sama kooli rootsieestlannast õpetaja Ann Warma-Laas. «Midsommar-stång või ka Majstång ehitatakse kaseokstest ja lilledest. Kui meiupuu on ehitud, pannakse see püsti, vahel on see ikka väga kõrgel. Siis tantsitakse ümber puu vanu ringmänge, mille saateks pillimehed mängivad viiulit ja vahel ka lõõtspilli.»

Õhtul järgneb tants, orkester mängib tantsumuusikat. Ann Warma-Laasi sõnul pühitsetakse jaanipäeva eriti suurejooneliselt Dalarna maakonnas.

Jaanituled süüdatakse vaid Taani piiri ääres

Raamat «Svenska traditioner» täpsustab, et Rootsis tehakse küll ka jaanituld, kuid väga väikeses piirkonnas vastu Taani piiri. Nimelt on jaanitule tegemise komme Rootsi tulnud Taanist, kus see on suure au sees.

Mujal Rootsis aga püstitatakse hoopis maipuu, mis on ehitud roheliste vanikute, lillede ja lintidega ning mille ümber rõõmsalt tantsu lüüakse. Meiuks kutsutakse Eestis peamiselt suvistepühadeks ja jaanipäevaks, mujal Euroopas maipühadeks ehk maipäevaks tuppa toodud kaske.

Inglismaal on meige toodud koju juba 14. sajandil. Hiljem noorte tava taandus, sest kirik oli säärase lõbutsemise vastu. Meiud viidi koju, osa ehiti pidulikult riideribade ja lillepärgadega ning tantsiti ja lauldi nende ümber.

Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meiupuid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus.

Jaanipäevapidu kui iidne viljakusriitus

Ka suve suurim pidu algab Rootsis piirkonniti ise ajal: Lõuna-Rootsis ja saartel rohkem õhtuti (eks ole jaanituld ju just pimedas kena vaadata). Ühes Rootsi suuremas, Skanseni rahvusmuuseumis peetaval jaanipeol aga püstitavad kokkutulnud peolised maipuu juba kell pool kolm pärastlõunal.

Muuseas ametliku Rootsi riiki tutvustava internetilehekülje www.sweden.se andmeil peavad ajaloolased meiupuud fallose sümboliks, mis peaks viitama jaanipäevapeole kui iidsele viljakusriitusele.

Midsommarstång ilmus rootsi rahvakombestikku. 13.-14. sajandil Saksamaalt. Sama tähendus on omistatud ka maipuule, mis tuleneb vanarootsi-keelsest sõnast maja ning tähendab lehte.

Kuni 1953. aastani tähistati Rootsis jaanipäeva alati 24. juunil, siis aga anti rahvale vabadust juurde – jaanipäev kestab Rootsis 19.–25. juunini ning nüüd võib iga maakond, linn ja külake ise otsustada, kas kogukonna suvine suurpidu pidada reedel, laupäeval või hoopiski pühapäeval.

Noored vallalised rootsi mehed korjavad lilli

Suuri maipuid püstitatakse Rootsi linnades tänini. Iga kogukond valmistub midsommar-festiks hoolikalt: peole on esinema kutsutud kõik piirkonna rahvatantsijad, pered võtavad kaasa piknikukorvid ning vaatavad pealt laste ja noorte lõbutsemist. Noorem rahvas hoiab omaette, oodates õhtu saabumist.

1998. aasta Lundi jaanipeol oli uusasukaid märgatavalt rohkem kui rootslasi – maipuu ümber kogunenud rahvusrühmad tähistasid suve suurpüha, rootslased olid enamasti maakodudes või vaiksemates paikades. 2003. aastal oli Gotlandi saarel Visby linnas maipuu püsti veel keset augustikuud.

Sõnajalaõite otsimise asemel punub iga piduline endale hoopis lillepärja (midsommarkrans) ning üritab sinna leida vähemalt seitset erinevat lille. Täpselt nagu lapsed Astrid Lindgreni raamatus «Bullerby lapsed».

Kuid isegi noored vallalised rootsi mehed korjavad jaanipäevapeol lilli! Lillepärga võib põimida ka kaseoksi ja õlgi. Ning kindlalt püsib Rootsi jaanipäevatraditsioonide seas komme panna lillepärg ööseks padja alla.

Jaaniöö unenäole omistatakse juba viikingiaegadest peale maagilisi võimeid – noored neiud ja noormehed said sel ööl oma tulevast unes näha.

Rootslaste traditsioonilised jaanipäevatoidud on väga lihtsad: esimesed värsked kartulid hapukoore ja murulauguga, kergelt marineeritud heeringas, magustoiduks esimesed värsked maasikad.

Moodsates kokaraamatutes on vanu talupojatoite kõvasti moderniseeritud, nii näiteks võib rootslane jaanipäevalauale valmistada isegi kevadrulle heeringa ja kartuliga.

Turistidel on kasulik teada, et 25. juuni on Rootsis suur rahvapüha – ametiasutused ja enamik kauplusi on suletud, suurpoed töötavad pühapäevase graafiku järgi.