Puhkab ta siis Eestimaal või kusagil kaugemal, oleneb juba ilmast. Kui loodus lubab, paneb Anne tütre ja koera autosse ning teeb saartele ja Lõuna-Eestile tiiru peale. "Tahan külastada toredaid inimesi, keda ma kaua näinud ei ole. Kindlasti tuleb puhkuse ajal ennast mõnusalt ja vabalt tunda, ei pea ennast värvima ja võib panna selga vanad riided, et siis kas näiteks puid riita laduda või koeraga niisama ringi joosta. Või ka päevitada."
Samuti meeldib Annele kalal käia. Aga mitte lanti visata või võrke panna, vaid niisama kuskil jõesopis vaikselt paadiga loksuda ja vaadata, kuidas kork veel peal hulbib. Kas ja kui palju kala õnge otsa hakkab, polegi kõige olulisem, ehkki siis, kui kork korraga vee alla vajub, on ikka mõnus ja kõditav tunne küll.
"Et mu töö laeval on seotud paljude reeglitega, minu jaoks neist paljud tobedad, mis keelavad ei tea mida kõike, siis on loomulik, et vähemalt puhkuse ajal tahan käia paljajalu, mida laeval ei tohi teha, või võtta pokaal veini, mida samuti laeval teha ei tohi."
Kui aga Eesti heitlik suvi augustis ära pöörab, hakkab Anne Portugali poole kiikama. Mis tähendab, et peab leidma endale kampa matkasellid, sest ta ei ole seda tüüpi, kes turismibussiga reisi ette võtab. "Ma kohe ei ole selline karja sees kõndija, kus pealegi kümnete inimeste soovidega tuleb pidevalt arvestada."
Kommentaarid (0)