ENNE, KUI UUEL HOOAJAL ESIMEST KORDA SÕITMA LÄHED, VII JALGRATAS TÖÖKOTTA: Ka endine tippjalgrattur Raul Oja vaatab kevaditi enne sõitma minekut hoolikalt kõik jalgratta «veerevad osad» üle. Foto: Jarek Jõepera
Inimesed
9. aprill 2007, 00:00

Jalgratta eluiga sõltub peremehe hoolsusest (2)

"Iga jalgratta eluiga sõltub kõige rohkem sellest, kuidas omanik selle eest hoolitseb," ütleb Hawaii Expressi jalgrataste hoolduse ja remondiga tegeleva osakonna pealik Raido Niitav.

"Uhhuduuri rändurid käisid oma ratastega väga hoolikalt ümber, just seetõttu rattad nii hästi vastu pidasidki," ütleb ta. "Raamid jäid kõigil terveks, vaid mõningad veerevad osad oli tarvis välja vahetada." Samas tuleb jalgrattamatkal ratta eest korralikult hoolitseda. Rattahoolduse esimene reegel on puhtus. Jalgratta keti ja hammasrataste suurimad vaenlased on liiv ja merevesi, need on hullemad kui rooste. Liiv mõjub jalgratta hammasratastele umbes samamoodi kui käiakivi metallile – hammasrattad kuluvad meeletu kiirusega, kui kett on liivane. Seega tuleb jalgrattaketti regulaarselt puhastada ja õlitada. Jalgrattaketi puhastamiseks sobib suurepäraselt vana froteekäterätik või hambahari. Õlitamiseks on parimad spetsiaalsed aerosoolpudelites müüdavad ketiõlid, mis on koostiselt vedelamad ega võta kergesti liiva ja tolmu külge. Aerosooliga pihustades tungib õli ka pisikeste ketilülide vahele. Õliga liialdada siiski ei maksa – ülemäärane õli tõmbab mustust külge.

Paranda sisekummi!

Keti õlitamine peaks olema sama korrapärane kui õlitaseme kontrollimine autol. Õlitamata kett käib raskelt, kipub rooste minema ja kõveraks painduma. Pikemale teekonnale asudes peaks kaasas olema paranduskotike juhuks, kui rattakumm puruneb. Lihtsamatel paranduskomplektidel on kummi­heeblitele juba liimgi kantud, siis pole muud, kui paik katkisele kohale peale suruda.

Jalgratta käike tuleb sõidu ajal kindlasti vahetada ükshaaval. Käiguvahetustrosse saab küll reguleerimiskruvidest ise pingutada või lõdvendada, ent juhul, kui käike vahetades kostab raginat või on tunda, et käiguvahetus ei lähe sujuvalt, tuleks minna hooldustöökotta. Mäest üles sõites ei soovitata harrastusrattal käike vahetada.

Kontrolli regulaarselt kummirõhku n Liiga pehmete kummidega on sõit raske, kummid kuluvad kiiresti ja ratas on vastuvõtlik kõikvõimalikele põrutustele – pehmete kummidega sõites võib väga kergesti vigastada nii kummi kui ka velge. Siserõhku võib kontrollida bensiinijaamades vastavate näidikute abil, kuid kõige lihtsam on seda teha kummi käega katsudes. Kummi normaalne siserõhk peab olema 40–55 PSId (3–4 baari ehk at), kumm ei tohiks olla kivikõva, vaid peaks külje pealt hästi natuke käesurvele järele andma.

Ülevaatusele 2–3 korda aastas n Kõige veatumaltki töötav ratas tuleks 2–3 korda aastas viia hoolduskotta. Ka need rattad, mille garantiiremondiaeg on läbi saanud. Eriti vajalik on igale jalgrattale nn. hooajalõpuhooldus sügisel – siis võetakse vajaduse korral mitmed osad lahti, puhastatakse ja õlitatakse. Üleüldse ei tohi puhastamata ratast talvekorterisse viia. Ehkki tänapäeva rataste juures kasutatakse suhteliselt vähe raud- ehk terasdetaile, on ratta laagrid ikka terasest. Määrimata laagrid kipuvad roostetama.

Enne sõitma minemist...

Et ratas kaua vastu peaks, tuleb seda järjekindlalt hooldada. Esimesse hooldusse on ratas soovitatav viia pärast 300 kilomeetri läbimist.

1. Puhasta ja õlita ketti ja käiguvahetajaid regulaarselt ja spetsiaalse õliga. Oluline on kontrollida ka teiste liikuvate osade (piduriklotsid, kummid) korrasolekut.

2. Jälgi, et esi-, taga- ja keskjooksus ning kaelakausis ei oleks laagrite loksu.

3. Kontrolli, et vändad, pedaalid ja ketilülid oleksid korralikult kinnitatud.

4. Kontrolli käikude ja pidurite tööd. Piduriheeblid peavad liikuma kergelt, piduri sulgudes peab jääma heebli ja juhtraua vahele vähemalt 2,5 cm. Levinuim on V-pidur. Ratastel võib olla ka A-pidur, ketas-, õli-, rummusisene või jalgpidur.

5. V- ja A-piduri korral jälgi, et piduriklotsi pind toetuks pidurdamisel täielikult veljele ja klotsi serv jääks velje äärest ca 1 mm kaugusele. Piduriklotsi sõidusuunapoolne ots peab vabas asendis olema veljele ca 1–2 mm võrra lähemal kui tagumine ots.

6. Puhasta trossid ja veljed liigsest porist, kontrolli trosside seisukorda ja kinnituspolte.

7. Pumpa kummidesse soovitatav rõhk, mis on kummil kirjas.

8. Käigud ei tohi ilma vahetamata hüpata ühelt teisele ega kõriseda.

9. Rattapesuks on soovitatav kasutada erivahendeid (saadaval rattapoodides). Sobib ka seebivesi. Loputada tuleks normaalse survega veega.

10. Kui rattal on amort, siis tuleb seda tootja poolt ette näidatud sõidutundide järel hooldada – lahti võtta, puhastada, määrida. See töö tuleks kindlasti lasta teha spetsialistil.

11. Küsimuste või probleemide tekkides pöördu alati asjatundja poole ja lase tal teha vajalikud tööd. Kui probleem juba eos avastatakse ja kõrvaldatakse, ei kulu rattadetailid nii ruttu ega põhjusta liigseid väljaminekuid.

Allikas: Rademar