VÄIKE, AGA TUBLI STUUDIO: ALO TVd tehakse 55ruutmeetrisest stuudiost, mille kaamera taha jääv osa meenutab tehnikahuvilise nooruki tuba, kaameraesisele mõneruutmeetrisele platsile mahub aga kuni kuus külalist korraga. Foto: Erakogu
Inimesed
31. märts 2007, 00:00

"ALO TVst vaadatakse kõige rohkem kella!" (3)

"Meie näitame seda, mis meil on, ja püüame mitte häbeneda," kommenteerib ALO TV juhataja Jaan Kalmus telekanalit, mida võiks vabalt pidada Eesti oma MTVks.

"MTVks on seda palju kutsuda," ei allu Jaan Kalmus provokatsioonile.

Detsembris viieteistkümnendat sünnipäeva pidav Eesti ainus eetri kaudu leviv kohalik telekanal muutis neli aastat tagasi formaati ja hakkas raadio Elmari asemel (see kõlas tekstuudiste taustaks) mängitama videolugusid. "Alustasime saja videoklipiga," meenutab Kalmus. Tänaseks peitub ALO TV arhiivis tuhatkond muuvit. Ikka ja jälle jõuavad vaatajateni Ivo Linna ja Meie Mees, Liisi Koikson ja Cool D, Anne Veski ja Vello Orumets, Heldur Jõgioja ja Üllar Jörberg, perekond Kurg ja Smilers ning loomulikult salvestised kaheksakümnendate lõpul korraldatud Tartu levimuusikapäevadest, kantripäevadest Luunjas ja muidu kontsertidest, näiteks Rosta Akna omadest.

Onu Bella on eetris öösel

"Korduste aspekt on MTVst võetud küll," annab Jaan Kalmus natuke järele. "Nemad kah kordavad. Kuigi korduste valik on teine, nemad kordava topi järgi, meil arvuti lihtsalt juhuslikult valib."

(Ja vahel jookseb arvuti kokku ning telekaekraan näitab sinist monitoripilti, kursor ülal paremas servas vilkumas. "Kõik, mis on Akna-nimelise viirusega rikastatud, peaks nädalas korra ikka minestama," arvutab Kalmus, kes teeb ALO TVd koos heade sõprade, oma laste ja praktikantidega kutsehariduskeskusest. Sisuliselt on siis tegemist ühemehetelevisiooniga.)

Suur osa vanematest muusikalugudest on üles võetud ALO TV vanas stuudios EPA torni all. Tartusse sattunud Vello Orumets või Anne Veski on lihtsalt kinni püütud ja kaamera ette laulma pandud. Kui lugu läbi, oligi muuvi valmis!

ALO TV eetrist leiab ka sületäie muusikavideoid, mille (noored) bändid või pillimehed on ise kokku klopsinud ja siis telesse läkitanud.

"Seda väljundit, kus Eestis videot näidata, on ju vähe," teab Kalmus, kes lubab eetrisse kõik lood, mis just rahvastevahelist vaenu ja muud vägivalda ei õhuta. Pidades siiski silmas, mis kontingent millal ALO TVd vaatama juhtub.

"Et Onu Bella – vanematest tegijatest – ei ärritaks meie tublisid pensionäre, siis tema esineb ikka õhtul hiljem ja öösel, nagu ka mõned käredamad noortebändid," selgitab Kalmus. "Lõõtsalood ja muu rahulikum kraam tuleb päevasel ajal."

Väikese õlle kõrvale paras

Lisaks muusikalugudele mängitatakse ammuseid Ehhee-TV salvestisi (peamiselt Erkki Kõlu ja Valdo Jahilo räägivad või etendavad neis anekdoote). 15 korda – koos kordustega – tööpäevas loeb diktor Olga või diktor Teele ette väikese uudistevaliku (lehtede online-teated jooksevad äripäeviti alatasa ekraaniservas).

Nädalavahetuseti on eetris videolood ja omasaated lokaalse tähtsusega suursündmustest – vahel on ekraanil Heldur Jõgioja jutusaade, vahel lubatakse eetrisse neljatunnine materjal Tartu ratta- või suusamaratoni finišist.

"Aga maru tore on ju see hetk kuulsust – näed, ma tulingi finišisse!" selgitab Kalmus programmi koostamise tagamaid. Täpsustades siiski: "ALO TVst vaadatakse kõige rohkem kella, see on värskelt saadaval kogu aeg. Ja kui siis tuleb hea lugu, on ju mõnus, siis kannatab isegi mõne reklaami ära."

Reklaami ja tasulisi teateid on ALO TVs parajasti nii palju, et elektri- ja internetiarved saab nulli. "Peale maksma enam ei pea," muigab Kalmus.

Ja räägib ALO TV fänniklubidest. Teatris, Vanemuises tähendab, on ALO TVs näidatav tihti päevakorral ja jututeemaks. Mõned Tartusse sattunud muusikud ei saa ALO TV pärast öösiti hotellis und. No ja pensionärid ja tudengid, mõistagi.

Kalmus jutustab mõnuga loo, kuidas septembris 2003, saatja kolimise aegu, arutasid õllekorvidega noorurid tema selja taga kassasabas: "Kurat küll, mis me täna taustaks paneme, ALOt kah ei ole."

"Nii et väikese õlle kõrvale ta kõlbab," defineerib Kalmus.

ALO TV

Ainus eetri kaudu leviv kohalik telejaam Eestis.

On nähtav Reolast Tabivereni ja Ilmatsalust Luunjani, Tartu jääb sisse.

Mängitab Eesti artiste.

Päeval klõpsitakse ALO TV peale umbes 30 000 korda. (Vaatajaid rehkendatakse suurusjärku 65 000–75 000 inimest.)

ALO TV looja Tõnis Mets sai oma teleprogrammile taasiseseisvunud Eesti vabariigis väljastatud eetriloa number üks. (Telesõjad tulid hiljem.)

Esimest otsesaadet juhtisid Tiina Joosu ja Hando Sinisalu. Saade läks eetrisse 27. detsembril 1992. Selles üle kolmetunnises saates tegi oma eetridebüüdi ka EHHEE-TV seltskond koosseisus Erkki Kõlu, Valdo Jahilo ja Janek Luts.

Tulevikuplaanid: täisdigitaalne pilt ja levi, interaktiivsed saated.

Mis on ALO TV fenomen?

Laine Jänes, Tartu linnapea | Minu televiisorid ei näita ALO TVd! Mind on üks kord kutsutud sinna mingisse saatesse esinema, aga sellega kogu minu kokkupuude ALO TVga ka piirdub.

Erkki Kõlu, humorist, ALO TV teenekas anekdoodi­lugeja | Tartu Raadiot, mis oli esimene kohalik raadio, hakkasid tartlased kuulma ja kuulasid mingil ajal sama palju või rohkemgi kui Vikerraadiot. ALO TV fenomen on sama – kohalikke televisioone meil praktiliselt polegi. Ja osa vaatab ALOt ehk kui friigitele­vi­siooni, osa ehk siis annab – enesegi teadmata – au ühemehetelevisiooni ponnistustele. Mina esinen seal esiteks sellepärast, et need materjalid, mis me omal ajal tegime (lavas­tuslikud anekdoodijutustamise klipid – R. K.), kuuluvadki härra Kalmusele, neid võib lasta nii palju kui tahab. Aga mõned uuemad asjad, mis ma olen sinna teinud... noh, mis see on... vastutulek vanale sõbrale.

Allan Sarri, PS Troika laulja | ALO TV on nii haruldane asi siin Eestis... Ma ei tea, kas mujal kui Tartus oleks võimalik sellist televisioo­ni teha – Tallinnas on ju kah püütud mingeid kaabeltelevisioonikanaleid avada, aga neist pole eriti midagi välja tulnud. ALO TV on väga sümpaatne kanal, mis näitab Eesti bände. Kui me oleme bändiga Tartus ööbinud, siis me oleme seda ikka vaadanud ja tihtipeale on uneaeg väga lühikeseks jäänud, kuna ALOst näeb asju, mida elu sees pole näinud. Ja mis erinevad kogu teistel telekanalitel näidatavast kraamist.

Videonduse tase on seotud rahaga, mida sinna alla panna ja Eesti ansamblitel enamasti ei ole võimalik teha kümneid tuhandeid maksvaid videoid. Ja neid, mis on, ei taha ka keegi näidata. Aga Eesti ansambleid on ikka huvitav vaadata. Ma olen kuulnud, et ALO TVd vaadatakse just siis, kui hakatakse pidu pidama – ALO on siis taustaks. Ja see on väga lõbus. Üle vabariigi võiks olla selline võimalus.

Paavo Nõgene, Vane­muise juht | Mind köidavad ALO TV juures kõige rohkem muusikavideod, mida näeb sealt päris naljakaid ja aegadest ammustest. Teistest kanalitest niisuguseid reeglina ei näe.

Mina satun sellele kanalile ikka selleks, et vaadata neid aegade taguseid muusikavideoid, mis on tänasel päeval vaatamiseks väga efektsed.