TEISIK: Anna Kovaltšuk sarnanevat välimuselt Bulgakovi muusa, abikaasa Jelenaga. Foto: All Over press
Inimesed
17. märts 2007, 00:00

Bulgakovi needus pole kultusfilmi säästnud (1)

Pühapäeva õhtul jõuab ETV eetrisse kõigi aegade kalleim Vene teleseriaal "Meister ja Margarita". 2005. aastal valminud kümneosalise seriaali üks osa maksab Vene ajakirjanduse andmeil keskmiselt 8,45 miljonit krooni.

Ent kulutused on end ära tasunud: Mihhail Bulgakovi armastatud romaani instseneering on purustanud publikurekordeid ning naudib nüüd DVD-müügi menu. Tõsi, kriitikud on nentinud, et seriaal järgib Bulgakovi originaali liigse truudusega ega hiilga ülemäärase kunstilise leidlikkusega. Ent venelased on ikkagi saanud endale "Meistri ja Margarita" tõlgenduse, mida nad on aastakümneid oodanud.

Filmi on lavastanud staažikas režissöör Vladimir Bortko, kes on varem toonud kriitikute kiidusõnade saatel ekraanile Bulgakovi "Karu südame" ja Dostojevski "Idioodi". Stsenaarium valmis tal juba kümme aastat tagasi, kuid filmimiseni jõuti alles 2004. Meistri rolli valis Bortko 1980. aastatel paljudes filmides mänginud, kuid viimased kümme aastat ekraanilt eemale hoidnud Aleksandr Galibini. Margaritat kehastav Anna Kovaltšuk sai tuntuks NTV populaarsest telesarjast "Juurdluse saladused". Küllap pole tähtsusetu, et paar sarnaneb välimuselt Bulgakovi ja tema muusa, kolmanda abikaasa Jelenaga.

Oldman ja Reno keeldusid Wolandi rollist

Wolandit kehastab omaaegne naistelemmik Oleg Basilašvili ("Sügismaraton", "Jaam kahele"). Komsomolskaja Pravda andmeil kutsusid sarja tegijad Wolandi rolli Hollywoodi tähte Gary Oldmani, Prantsuse filmikuulsust Jean Renod ja Austria staari Klaus Maria Brandauerit, kuid kõik keeldusid. Bortko esmane valik olevat olnud hoopis Oleg Jankovski, kuid too väitis, et inimene on võimetu Saatanat mängima, ega nõustunud ka Pontius Pilatuse osaga.

Pilatuse rollis näeme vanameister Kirill Lavrovi, Ješuat mängib noorteiidol Sergei Bezrukov, kes on tuntud telesarjast "Brigaad" ning kes on viimase paari aastaga kehastanud nii Jesseninit, Puškinit kui ka Anna Karenina kallimat Vronskit. Ajakirjanduse väitel lootis Bezrukov saada Meistri rolli, kuid režissöör vajas ossa mehelikumat ja elukogenumat tüüpi. Bortko otsustas vändata iga tegevusliini omas koloriidis. I sajandi aegne Jeruusalemm on kollakasvioletne, 1935. aasta Moskva omaaegsete kroonikakaadrite moodi, kuid Wolandi imed sünnivad värvide virvarri taustal. Arvukate eriefektide eest vastutas neli arvutifirmat ja menufilmiga "Öine vahtkond" kuulsust kogunud Pjotr Goršenin. Tõsi, Ameerika märulifilmide taset pole venelased veel saavutanud.

Bulgakovi needus on läbi?

Nõukogude Liidus on Bulgakovi tähtteost üritanud vändata paljud tunnustatud režissöörid – Vladimir Naumov, Igor Talankin, Elem Klimov, Eldar Rjazanov. (Ent võimud pidasid Bulgakovit ideoloogiliselt sobimatuks ja loopisid tegijatele kaikaid kodaratesse.)

1994 sai režissöör Juri Kara võtetega päris valmis, kuid levisse film ei jõudnud – algul lavastaja ja produtsendi tüli, hiljem Bulgakovi pärija ja "Meistri ja Margarita" õiguste omaniku, tema naise Jelena lapselapse Sergei Šilovski keelu tõttu. Lõpuks kadus film sootuks ära – ja selle asukoht on tänini teadmata. Nii pole ime, et räägitakse Bulgakovi needusest. Vene press nägi ennet selleski, et naispeaosatäitja Anna Kovaltšuki abielu jooksis võtete ajal karile ning Berliozi ossa kutsutud Aleksandr Kaljagin elas üle kaks infarkti ja keeldus rollist, et saatust mitte proovile panna. Aastate jooksul on projektist ebausu tõttu keeldunud teisedki näitlejad – kes tervisehäirete, kes näiteks korterivarguse tagajärjel.

Kuid Ješuat kehastav Bezrukov avaldas pressikonverentsil arvamust, et Bulgakovit siiralt armastades saab "Meistrit ja Margaritat" filmida küll. Tema hinnangul võib klassik karistada neid, kes võtavad tema loomingu töösse rahasaamise eesmärgil. "Aga kui kõike teha siiralt, hingega, sooviga veel kord kuulutada, et Bulgakovit loetaks ja vaadataks, siis ma usun, et ta peab abistama."