Löökriistatüdruk Hele-Riin Uib tegi «Eurolaulus» kiirpartii (3)

Saame tuttavaks, Lõhmuse tiimi euroloos «Sunflowers» mängis peale põhitrummari löökriistu Hele-Riin Uib.

Ettepanekuga Lõhmuse eurolaulutiimi tulla oli Hele-Riin kohe päri. «Olin tegelikult juba ühe jalaga lennukis, Eestist ära sõitmas,» selgitab ta. «Niipea, kui tagasi jõudsin, oli kohe telesse minek. Eelmisel õhtul kuulasin lugu paar korda, tegime väikse proovi ka ja seal mõtlesin partii välja. Järgmisel päeval oli teles salvestus ja seal mängisin oma osa otse linti. Nii et ei saa öelda, et see oleks minult palju aega või vaeva röövinud.»

Lootis, et tuleks keegi ja paneks täiega

Esitatava «Sunflowersi» kohta ütleb Hele-Riin, et täitsa hea lugu on. «Šansse on eurokarussellil muidugi raske ennustada,» muigab ta. Aga muidu meeldivad talle sel korral Sal-Salleri ja «Vanilla Ninja» lugu. «See on lahe, et rock on nüüd nii aktuaalne,» sõnab Hele-Riin. «Eurovision on ikka pigem sellist stiili olnud, et naine pikas kleidis laulab ballaade. Ma kogu aeg vaikselt lootsin, et tuleks keegi ja paneks täiega, hinges olen ma kogu aeg olnud rocki austaja.»

Eurovisioni õhkkond olla üldiselt väga positiivne ja sõbralik, mingeid kurje pilke või konkurentsi pole Hele-Riin täheldanud.

Kui paluda Hele-Riinul loetleda, mis pille ta «Sunflowersi» salvestamisel mängis, tuleb vastuseks terve hulk: congad, bongod, tomtommid, splashid, crash, line bells ja tamburiin. Need on kõige elementaarsemad pillid, mida ühel löökriistamängijal vaja läheb. Tegelikult on eri perkussioone tohutul hulgal.

Tegi trummidega tutvust kaheksaaastaselt

Hele-Riin on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia löökpillide eriala ja jätkab seal praegu õpinguid magistrantuuris ja õpib ka Soome kõrgkoolis Stadias. Ikka löökriistu. Trumme mängima sattus Hele-Riin, nagu lapsed ikka muusikaga tutvust teevad – vanemad panid. «Algul taheti mind klaveri erialale panna, aga et vajalikku ettevalmistust ei olnud, siis pandigi otse trumme mängima,» selgitab ta. Väärib märkimist, et siis, kui Hele-Riin trummidega tutvust tegi, oli ta vaid kaheksaaastane.

«Mängin eri projektides, kuhu kutsutakse,» ütleb Hele-Riin «Olen töötanud Estonia rahvusooperis, palju mänginud jazzmuusikutega, sealhulgas Helin-Mari Arderi, Villu Veski ja Tanel Rubeniga. Olen käinud perkussioone mängimas unplugged-kontsertidel näiteks Smilersi ja Tanel Padari & The Suniga. Päris trummar olin Blackys, hetkel mängin 2 Quick Stardis põhitrummari kõrval löökriistu, annan nii-öelda värvi loole.»

Küsimusele, millist muusikat Hele-Riinule mängida meeldib, vastab ta lihtsalt: head muusikat. Klassikast rockini. «Ma ei saa ennast kuskile raamidesse või kasti paigutada,» kinnitab ta.

Suurim ebaõnnestumine muusikuna

«Olen nii halva mäluga, et mul lähevad sellised asjad kohe meelest ära.»

Suurim õnnestumine

«Muusikakadeemia lõpueksam. Esitasime löökpilliansambliga kooli lõpuaktusel Estonia kontserdisaalis Nebojsa Jovan Zivkovici loo «Uneven souls». See on päris raske lugu, mis nõuab esitajalt palju. Kui sellega ühele poole sain, oli küll hea tunne.»