Napalm Death: blastbeat’i Led Zeppelin (1)

Mari Peterson 20. jaanuar 2007 00:00
«Napalm Death’i kohta võin julgelt öelda, et nemad on blastbeat’i Led Zeppelin,» vahendab Hard Rock Club oma pressiteates Metsatöllu ja Loitsu trummari Marko Atso määratlust.

Mainitud teate aga tingis asjaolu, et grindcore’i esiisa Napalm Death (UK, pildil) esineb pühapäeval Tartu klubis Illusion HRC sünnipäevakontserdil. Toetavad Deathbound (FIN), Horricane ja Pedigree.

Tõepoolest – sarnaselt Led Zeppelinile on ka Napalm Death oma stiilis raja leidja ja sissetallaja. Ning vaatamata sellele, et 1982. aastal Inglismaal Birminghamis alustanud bändis pole tänaseks alles ühtki originaalliiget – tegelikult vahetus kogu meeskond välja juba esikalbumi «Scum» teise poole lindistamiseks –, on ND siiski kindlalt rajal püsinud. Tänu bändist tuule tiibadesse saanud muusikutele aga on olemas Godflesh, Cathedral ja Scorn, rääkimata bändiliikmete arvukatest kõrvalprojektidest – Painkiller, Brujeria, Lock Up, Meathook Seed jpt. Napalm Death’ist on läbi käinud 19 meest, praegu on hingekirjas Mark Barney Greenway (vokaal), Shane Embury (bass), Mitch Harris (kitarr) ja Danny Herrera (trummid).

Grindcore-juurtele ning müramatemaatikaks tituleeritud kiiretele ülevõimendatud kitarrikäikudele on Napalm Death läbi aegade eksperimenteerimislustist lisanud mitmeid ühel või teisel hetkel aktuaalseid kõlapilte. Nii võeti juba 1980. keskel suund death metal’ile, 1990. aastad aga tõid kaasa mõjutusi industriaalmuusikast.

Eksperimendid jätkuvad: viimasel plaadil (kokku on bändil täpselt kuraditosin stuudioalbumit) «Smear Campaign» teeb kaasa õrna naishäälega Anneke van Giersbergen Hollandi bändist The Gathering, andes paarile palale morbiidselt atmosfäärilise hõngu.