Tšiili eksdiktaatori surm (4)

Kindrali poolehoidjad kogunesid viimast austust avaldama sõjaväehospitali juurde, kus 91aastane Pinochet suri. Praegu võimul olev valitsus, kuigi pahempoolne, teatas hiljem, et poolehoidjad pääsevad tema surnukeha juurde sõjaväeakadeemia saalis ja kindralile korraldatakse sõjaväeliste austusavaldustega matused.

Arstid olid varem lootnud, et Pinochet terveneb pärast järjekordset südamerabandust, kuid pärast haiglas veedetud nädalat lootus kustus.

Pinocheti režiim valitses Tšiilit 17 aastat. Kindrali pooldajad kinnitavad, et seeläbi õnnestus ära hoida riigi sattumine kommunismisohu, tema vastased aga meenutavad tuhandeid surnuks piinatud ja vanglaisse heidetud inimesi ning kümneid tuhandeid, kes pidid kodumaa jätma, et surmast pääseda. Pinochet anti selle eest kohtu alla, kuid kuna vana mehe tervis oli kehv, siis istungeid ei jõutudki pidada ja lõpuks vabastas surm ta vastutusest.

Kokkupõrked kindrali pooldajate ja vastaste vahel viisid barrikaadide püstitamiseni töölislinnaosades, kuhu tunginud politseinikud võeti vastu kivirahega. 23 politseinikku sai suuremaid või väiksemaid vigastusi.

Ühendriigid toetasid ja paljude uuringute kinnitusel rahastasid Pinocheti riigipööret, kartes kommunismi levimist Lõuna-Ameerikas ja lootes riigi põhirikkuse, vasekaevandused, enda kätte saada. President George W. Bushi esindaja sõnul on aga praeguse USA riigijuhi mõtted pigem kindrali verise režiimi ohvrite juures.

Bushi arvamust kummutab Pinocheti tuline pooldaja Santiagos Margarita Sanchez: «Ta elab minu jaoks igavesti – ma armastan teda nagu oma lapsi.» Paljud omaaegsed Pinocheti pooldajad pöördusid temast ära pärast seda, kui sai teatavaks, et ta on riigilt varastanud ja oma salakontodele paigutanud 27 miljonit dollarit. Kuid režiimi truud sulased ei jätnud oma juhti.

Pinocheti perekonna palvel surnukeha tuhastatakse, et vältida võimalikke hauarüüstamisi.

Augusto Pinochet Ugarte

1915. aastal kuuelapselise pere esiklapsena sündinud Augusto liitus sõjaväega 18aastaselt, 1969. aastal tõusis Tšiili armee peastaabi juhiks, 1973. aastal koos kindrali auastme saamisega sõjajõudude juhatajaks. Tšiili esimene marksist, president Salvador Allende oli sel ajal võimul olnud kolm aastat, kuid pälvinud suurärimeeste ja eriti USA halvakspanu. Hiljem selgus, et CIA oli kulutanud kümneid miljoneid dollareid riigi siseolukorra destabiliseerimiseks. Tšiili rahvas muutuski rahutuks ning Allende vastaste korraldatud poliitilised streigid (neist kuulsaim keskklassi koduperenaiste marss tühje kastruleid kokku lüües) kahandasid usaldust tema vastu. Ühendriikide telekommunikatsioonikontserni rahastatud riigipöördes võttis sõjaväehunta Pinocheti juhtimisel võimu enda kätte, tappis Allende ja heitis vastalised vanglasse, kus neid elajalikult piinati ja naised vägistati. Surmaeskadronid tapsid üle 3000 inimese, tuhanded põgenesid Tšiilist. Riigis kehtestati range tsensuur, ametiühingute ja parteide õigusi piirati (marksistlikud erakonnad keelustati hoopiski). 1974. aastal sai Pinochetist Tšiili president pikkadeks aastateks. Kuigi Pinochet oli Briti peaministri Margaret Thatcheri parimaid sõpru ja toetajaid, oli just Inglismaa see paik, kus ta pärast presidenditooli kaotamist 1998. aastal arreteeriti ja hiljem Tšiilile välja anti.