Inimesed

Unetu on see, kes kaebab oma une üle! (10)

Vahendanud Rainer Kerge , 9. detsember 2006 00:00
KES ON UNETU? Unetu on see, kes kaebab oma une üle: kas pole uni kosutav või piisavalt pikk; kas on liiga palju öiseid ärkamisi või ei uinuta nii hästi ja kiiresti kui soovitakse.Foto: Corbis/Scanpix
Mis on uni ja miks me üldse magame? Kust tuleb unetus? Asjasse toob selgust doktor Tuuliki Hion, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse teadlane, vanemarst-õppejõud.

Mis on uni?

Uni on keha seisund, mis võimaldab organismil füüsiliselt välja puhata.

Uni on seisund, mil inimene pole teadvusel.

Uni on seisund, mis võimaldab säilitada mälu ja taastoota psüühilist heaolekut.

Kuidas see kõik täpselt toimub, on pagana huvitav teada saada – teadlased küsivad seda enda käest alatasa.

Kaua peaks inimene magama?

Une pikkus pole tegelikult alati kõige olulisem. Lühem uni võib olla kosutavam kui pikem.

Päeval normaalselt hakkama saamiseks vajalik öine unenorm algab 4–5 tunnist. Normaalselt magaval täiskasvanul on enamasti vaja siiski vähemalt kuut tundi und.

Unetuse all mittekannatav inimene saab oma unevajaduse teada, kui ta pikendab öist und, kuni kaob igasugune päevane unisus.

Mis une ajal juhtub?

Elektroentsefalogrammis on näha magava inimese ajus toimuvad muutused (võhikule paistab see nagu kardiogramm). Õigemini on seal näha nii palju magaja aju aktiivsusest, kui palju inimene praeguse teaduse ja tehnika juures vaadata oskab.

Uni jaguneb kaheks suureks osaks: REM-uneks ja mitte-REM-uneks.

REM-uni ehk unenägude uni ehk paradoksaalne uni tabab magajat umbes iga poolteise tunni tagant.

REM-unes põõnavale inimesele on iseloomulikud kiired silmaliigutused; tema ajutegevus on aktiivne – peaaegu nagu ärkveloleku ajal –, samas on lihased halvatud ning hingamine ja südametegevus ebaregulaarsem. Selles une staadiumis näeme unenägusid.

Enamasti on REM-uni «eetris» ka vahetult enne loomulikku ärkamist hommikul.

Just selles une staadiumis külastavad noormehi nn märjad unenäod. (Kui erektsioonihäirega patsiendil REM-unes erektsioon toimub, ei peaks probleem olema kehalise põhjusega.)

Mitte-REM-unes on hingamine ja ajutegevus aeglasem, sünkroonsem, südametegevus rahulik, seedimine pidurdatud.

Mitte-REM-uni on füüsiliseks väljapuhkamiseks. See on uni, millesse me uinume.

Mitte-REM-uni jaguneb neljaks staadiumiks.

Pindmises mitte-REM-unes tajub magaja, et ta on veel ärkvel, tegelikult ei kuule ta aga enam oma norskamistki. Headel magajatel on see staadium lühike.

Vahepealses unestaadiumis valmistub organism sügavaks uneks.

Kahes sügava une staadiumis puhkab inimene end välja füüsiliselt väsimusest. Seda staadiumi peaks olema kogu unest umbes 20%. Sügavas unes inimest on väga raske üles ajada. Äratatu on siis desorienteeritud, segaduses, kohmakas.

Sügav uni magatakse enamasti ära öö alguses; edaspidistes une tsüklites, REM- ja mitte-REM-une vaheldumistes on seda vähem.

Milleks uni veel kasulik on?

Kõik erinevad unestaadiumid osalevad kuidagi – kuidas täpselt, teadlased veel ei tea – mälu tootmises. Ehk siis: magades käib ajus kibekiire arhiveerimistöö: otsustatakse, mis infot kus säilitada jne.

Kes on unetu?

Unetu on see, kes kaebab oma une üle: kas pole uni kosutav või piisavalt pikk; kas on liiga palju öiseid ärkamisi või ei uinuta nii hästi ja kiiresti kui soovitakse.

Diagnoos unetus on ülimalt subjektiivne, suuresti kinni selles, mismoodi inimesed oma und tajuvad ja mismoodi nad tahaksid tajuda.

Sealjuures selles, kuidas inimesed oma und tajuvad, ei mängi une absoluutne pikkus just olulist rolli.

Üks unetuse vorm on see, et inimene saab küll oma päevaste toimetustega väga hästi hakkama – ta pole päeval väsinud ega uimane –, aga ta ei ole lihtsalt rahul sellega, kui kaua ta magab, kui sageli ärkab ja kui kiiresti uinub. (Selle kaebusega patsiendi raviks piisab teinekord selgitusest, et unelt polegi alati vaja rohkem oodata kui seda, et inimene päeval värske oleks.)

Mitu kuud püsinud unetuse korral tuleks aga abi saamiseks pöörduda arsti poole.

Miks me oleme päeval unised?

Levinud päevase unisuse põhjus on see, et inimesed ei luba endale lihtsalt nii palju und, kui nende organism vajab. Kui nädalate viisi vaadatakse õhtul üheni filmi ja tullakse hommikuti kuuest üles, siis on selge, et pisitasa hakkab üldine väsimus peale tulema.

Veel võivad päevast unisust põhjustada öine norskamine, uneaegsed hingamishäired, magamise ajal siplevad jalad ja teised sel ajal meie teadmata toimuvad sündmused, mis und katkestavad. Kui une kestus on kaheksa tundi ja püsivalt ei ole ärgates väljamagamistunnet, peaks otsima abi.

Miks on unetul raske magama jääda?

Paradoksaalselt seostuvad magama jäämise raskused sageli hirmuga unetuse ja unetuse tagajärgede ees. Ehk siis: inimene kardab voodisse minnes, et ta ei jää magama, ja on seetõttu hommikul väsinud.

Niisugused muremõtted muudavad organismi ärksaks ja lõpuks ongi keeruline magama jääda. Surnud ring.

Osa unetuid muutub voodis ärksaks, sest nad on veetnud kuid voodis unetuna – läinud liiga vara teki alla lootuses, et ehk uni tuleb – ja voodi lihtsalt ei seostu enam neile magamisega. See on suurenenud ärksus, mis ei lase inimestel magada. Sellise murega unetud püütakse sel ajal, kui nad ei maga, voodist eemal hoida.

Kuidas unetust ravida?

Unetus on paljuski kinni mõtlemises ja harjumustes.

Selge see, et kui inimene on end nädalavahetusel välja maganud, ei pruugi ta pühapäeva õhtul enam vara magama jääda. Lahendus: tuleb end kauem ülal hoida ja meelega natuke vähem magada, et unerütm jälle paika loksuks.

Sageli ravivad unetud oma häda meetoditega, mis teevad asja ainult hullemaks: lähevad vara voodisse (igaks juhuks, et olla valmis, kui uni peaks juhuslikult tulema), tõusevad hilja üles, proovivad päeval voodis tukkuda jne.

Unetuse ravimine tähendab sageli harjumuste muutmist ja uude rütmi sisseelamist, mis võtab aega kuid. (Ka ravimitega ravimine ei muuda unetut paugupealt heaks magajaks.)

Üks võimalus on leida sobiv füüsiline töö. Kehaline tegevus suurendab sügava une hulka. Samas võib hull rassimine hoopis keha ärksust tõsta.

Kiirele uinumisele aitab kaasa oskus enne voodisse minekut päevamured maha laadida – et ei peaks teki all tänase päeva kokkuvõtte ja homse planeerimisega tegelema.

Kellele sobivad soojad, kellele külmad veeprotseduurid – mis aga lõdvestuda aitab.

Uneks valmistudes võib ka lihtsalt lugeda või telekat vaadata, aga see peaks toimuma enne voodisse minekut.

Igal juhul ei peaks voodisse pugeja mõtlema magamise peale ja sellele, kas uni ikka tuleb või ei tule.

Kindel päevarütm tuleb kasuks. (Vähe on ajateenijaid, kes kurdaks unepuuduse üle.)

Mõnel ravivad unetust taimedest valmistatud rahustavad tabletid, teistele need ei mõju. Kaasaegsed uinutid tuleb appi võtta siis, kui unetus põhjustab väga tugeva päevase väsimuse. Pikka aega kestnud ja mitteleevenev unetus vajaks raviks mitu kuud kestvat koostööd unehäireid tundva spetsialistiga.

Miks unetus on sageli eakate probleem?

Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem kehalisi haigusi tal on: siit valutab, sealt pistab – loomulikult segab see uinumist. Vanas eas võimenduvad ka norskamised ja teised und katkestavad häired – rahutud jalad jne.

Kummalisel kombel esineb eakatel naistel unetust poolteist korda rohkem kui vanematel meestel. Võimalik, et naised taluvad vanemas eas halvemini seda, et sügavamat und jääb vähemaks.

Muide, kuna naissuguhormoonid östrogeenid aitavad muu hulgas paremini hingata, siis menopausis naistel sagenevad norskamine ja uneaegsed hingamispeetused.

Eakad kaebavad unetuse üle sageli ka seetõttu, et osa inimesi lihtsalt ei harju ealiste muutustega – sellega, et uinumisaeg võib minna pikemaks, et võib hakata varem ja öösel sagedamini ärkama. Inimene ikka kurdab – mis sest, et une aeg ei pruugi tegelikult lüheneda.

Kust tulevad unenäod?

Kust tulevad unenäod, ei tea täpselt keegi. Võimalik, et unenäod on magamise ajal ajus toimuva infotöötlemise kõrvalproduktid.

Unenägudes võib hetkega toimuda mitme tunni tegevus. Ühe teooria kohaselt «pannakse unenägu kokku» vahetult enne ärkamist, aga inimesel jääb mulje, nagu oleks ta terve öö und näinud.

«Ma ei usu, et unenägudel on eriline põhjus, aga enda kohta info saamine unenäost on täiesti võimalik,» pakub uneuurija Tuuliki Hion. Soovitades: «Unenägu tuleks tõlgendada lähtuvalt oma kogemustest või elust – kaheldamatult võivad unenäod olla seoses sellega, mida sa oled parajasti läbi elamas, seepärast kasutavad neid mitmed psühhoteraapialiigid. Õudusunenägude ravimiseks tuleb samuti kasutada psühhoteraapiavõtteid.»

Samal teemal

01.06.2016
Tunned end pärast söömist uniselt? Loe, mis on selle põhjus
03.06.2014
"Naera, ja maailm naerab koos sinuga. Norska, ja sa magad üksi."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee