Inimesed

Olivia Saar: «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta.» (1)

Jaanus Kulli , 25. oktoober 2006 00:00
JUUBILAR: Lastekirjanik ja TEA laste­kirjanduse vanemkonsultant Olivia Saar on paljude kolleegide sõnul parim eesti laste­kirjanduse tundja.Foto: Arno Saar
«Tunnen ennast teiste raamatute väljaandmisel vägagi sõiduvees,» kinnitas lastekirjanik Olivia Saar SL Õhtulehele oma 75. sünnipäeva tähistamisel eile Estonia talveaias.

Alates augustist töötab nooruslik juubilar TEA kirjastuses lastekirjanduse vanemkonsultandina. «See töö pakub mulle suurt rõõmu, sest see on justkui kolleegide loomingu taasavastamine,» ütles sünnipäevalaps. Ühtaegu nentis Olivia Saar, et praegu ta midagi suurt ja uut kirjutanud ei ole, aga loodab selle aja peagi leida. «Loodan ikkagi sulge mitte rooste lasta,» muigas staažikas lastekirjanik.

TEA kirjastuse juhataja Silva Tomingas ütles, et kui ta suvel Heljo Männil külas oli ja koos vaeti, mida lastekirjandusest tulevikus välja anda ja kes seda valdkonda kõige paremini tunneb, hüüdnud Heljo Mänd otsekohe, et see inimene on ju Olivia Saar. «Nüüd on tema ülesanne panna kokku eesti lastekirjanduse valik ning töö lausa lendab ta käe all,» ei ole kirjastuse juht Silva Tomingas kiidusõnadega kitsi.

Estonia talveaeda olid juubilari tulnud õnnitlema kolleegid, nimekad vanema põlvkonna kirjanikud, nagu Heljo Mänd, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Helvi Jürisson, Rein Põder.

Aga ka sõbrad ja sugulased ning UNICEFi Eesti rahvuskomitee esindaja Toomas Palu, kes õnnitlusi edasi andes tegi kirjaniku ees sügava kummarduse – Olivia Saar on kinkinud nii paljudele põlvkondadele suure osa lapsepõlvest.

Väikse kontserdiga tegid juubilarist lastekirjanikule kummarduse Liivi Listra laululapsed.

Nooruslik juubilar on eesti lastekirjanduse uute sarjade koostamisel ja käivitamisel edasiviiv jõud. Juba aasta lõpul ilmub tosin raamatut sarjadest «Lastejuttude varalaegas» ja «Lasteluule varalaegas».

Olivia Saar on kirjanik, kelle raamatuid armastavad mitme põlvkonna lugejad. Kindlasti mäletavad paljud oma lapsepõlvest tema luuletusi «Üks tähtis kuu», «Esimene kiri», «Talvepilt» jt. Pikemat tutvustamist ei vaja ka Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi lood ning nende laulud populaarsetest telesaadetest. Juubilari elulugu on aga jõudnud mälestusteraamatusse «Humalapuu».

Olivia Saar kirjutas oma esimese luuletuse juba kuueaastaselt, kokku on temalt ilmunud veerandsada luulekogu ja proosaraamatut.

Nooruslik lastekirjanik jätkab ka lasteraamatute kirjutamist. Peagi ilmub TEA kirjastuselt jutukogumik «Kummaline kuju». Trükist on lähinädalatel tulemas mitme kirjaniku valikluulekogu «Päkapikul päevad segi» ja selles on esindatud ka Olivia Saare lasteluuletused.

Heljo Mänd: «Olivia oli esineja tüüp, sain alati olla tema varjus.» n «Oleme sõbrad juba väga ammu ehk siis sellest ajast, kui mina alles alustasin lastekirjandusega. Olivia sai mulle kolleegiks väga varakult, sest ta oli Pioneeri-Tähekese toimetuses vastutav sekretär. Mind kutsuti sinna tööle juba siis, kui ma polnud veel ühtegi luulekogu välja andnud. Aga ma juba kirjutasin.

Mis mind kõige rohkem on temaga sidunud, siis Olivia Saar on väga suur optimist ja mina olen optimist. Selles mõttes me väga sobime ja mulle on väga meeldinud temaga koos reisida. Mitte turistidena. Käisime omal ajal väga palju üleliidulistel lastekirjandusnädalatel. Nähtavasti me nii väga sobisime, et alati tuli kutse ekstra meile kahele, et ikka koos tuleksime. Sest et tema oli rõõmus ja mina olin rõõmus ning mitte ükski asi ei viinud meid rivist välja. Mulle meeldis ta ka sellepärast, et Olivia oli esineja tüüp, mina olen natuke tagasihoidlikum ja sain alati olla tema varjus. Mulle see sobis.»

Leelo Tungal: «Olivia ütles, et tema jääb tagalat kaitsma.» n «Vaatan talle alati alt üles. Selles mõttes, et ma olin väga nolk, kui Pioneeri-Tähekese toimetusse läksin. Tema oli seal vastutav sekretär ja peatoimetaja oli Holger Pukk, kellest suuremat džentelmeni pole ma kunagi näinud. Olin siis üheksateist ja kui peatoimetaja kabinetis käisin, tõusis Pukk alati püsti. Nii et mingis mõttes oli see ikkagi vana eestiaegse kasvatusega pesa. Kuigi ajakirjade nimed olid ju väga punased.

Et olin seal kõige noorem, siis töötasin pidevalt koos vanemate kolleegidega. Mäletan, kui me jõululaupäeval laiali läksime, ütles Olivia alati, et tema jääb tagalat kaitsma. Kogu oma elu on ta pühendanud kirjandusele. Sest vastutav sekretär andis numbri töösse ja vaatas maketi üle. Olivia ja kunstnik Valli Hurt olid nagu paarisrakend ning reisisid tollases Nõukogude Liidus päris palju. Nagu ma aru sain, siis Jänes Jass ja Lõvi Lõrr ongi nagu nende rändude reportaažid. Et Olivia oli nagi lõvi. Ta oli tõepoolest selline lõvilaka ja väga tugeva karakteriga. Ja Valli Hurt siis see, kes tõesti oli selline väike ja kes tegi seda, mida lõvi ette nägi.»

Rein Põder: «Olivial on lastekirjanike nimestik alati taskus.» n «See oli 30 aastat tagasi, kui me esimest korda kohtusime. Sattusin saatuse tahtel

Pioneeri-Tähekese ühistoimetusse. Olivia, kes oli seal ainuke kirjanik, innustas oma lahkel naerataval osalusel ka mind kirjutama. Olin ajakirjas küll ainult pool aastat, aga jõudsin seal avaldada neli lugu, mis kõik Olivia käest läbi käisid. Aga meil sujus see koostöö hästi ning sellest ajast peale oleme head sõbrad. Mul on hea meel, et ta uuel tööpostil TEA kirjastuses on leidnud uue hingamise. Ta on väga sobiv seda projekti juhtima, sest tal on sõna otseses mõttes eesti lastekirjanike nimestik alati taskus ja ta tunneb neid kõiki väga hästi.»

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee