Raudrohi õitseb juunist oktoobrini. Kogumisel lõigatakse ära kuni 15 cm pikkune õitsev ladvaosa. Kõik õied peavad õisikus valged olema. Kui mõni õis on halliks tõmbunud, on korjamiseks õige aeg maha magatud. Oma ladinakeelse nime Achillea on ta saanud Vana-Kreekast Homerose «Iliase» kangelase Achilleuse järgi, kes ravis oma sõdurite haavu raudrohuga.
Raudrohu eestikeelne nimi tuleb vanarahva tarkusest, et see on «rohi rauaga löödud haava parandamiseks». Looduses seigeldes on puruks hõõrutud raudrohu lehed väikestest haavadest verejooksu peatamiseks käepärane vahend tänapäevalgi.
Seespidiselt kasutatakse raudrohtu seedetegevuse loiduse, isutuse ning kõhupuhituse korral. Ta aitab lõõgastada soole-, kuse-, sapiteedelihaseid, korrastab ainevahetust ja menstruatsiooni, alandab vererõhku, mõjub verdpuhastavalt ning -tugevdavalt. Raudrohust saab abi ka sisemiste verejooksude ja hemorroidide puhul. Harilik raudrohi kuulub gripi- ja bronhiiditeede koostisesse. Tal on tugev allergia- ja põletikuvastane toime.
Välispidiselt tarvitatakse harilikku raudrohtu lisaks haavade parandamisele ja verejooksu peatamisele mitmesuguste nahahaiguste, põletuste, paisete ja ka ohtra juuste väljalangemise korral. Raudrohuvann mõjub rahustavalt, leevendab reumavalusid.
Kommentaarid