Reet Oja: «Olen praegu enda jaoks väga paigas.» (41)

«Sünnipäev pole minu jaoks olnud kunagi eriliselt tähtis. Pigem on see olnud üks tore suvine koosistumise aeg,» ütleb Reet ja väidab, et ümmargune arv kalendris ei pane teda elu üle sügavamalt juurdlema, vahekokkuvõtteid tegema või siis üle õla elule tagasi vaatama.

«Olen rahul sellega, mis on praegu ning loodan väga palju toredat tulevikult,» kostub telefoni tema optimistlikult kelmikas hääl. «See, mis olnud, on möödanik. Sealt võib leida nii head kui ka halba. Nagu kõikide inimeste elus,» lisab ta veidi mõtlikumalt.

«Olen praegu enda jaoks väga paigas. Mulle teeb rõõmu, et saan suures osas teha seda, mis mulle meeldib. Eri asjaoludest lähtuvalt oli mul varem vähem vabadust eri valikute vahel valida,» räägib Reet mõistujuttu. «Aga just nimelt praegu olen ma rahul sellega, et saan teha seda, mida konkreetselt teha tahan ja mida mitte. Nii ka selle sünnipäevaga. Tahan ja ei pea.»

Tänane juubilar kinnitab, et kuigi ta ei ole suur minevikus urgitseja, on tal ometi hea meel mõelda tagasi oma küllaltki tormilistele aastatele. («Noh, mu elu on ka praegu tormiline.») «Kuigi samas on hea meel, et see, mis olnud, on seljataga. Ma tõesti ei tahaks enam mingi 20aastane olla. Ma väga ei taha. Mulle väga meeldib olla täna just see, kes ma olen, ja loodan, et tulevik toob ka rõõmu.»

Mehe juubel ja poja pulm on juba peetud

«See ei ole päris nii, et ma nüüd oma sünnipäeva eest kabuhirmus kuskile põgenen,» tõrjub telestaar küsimust, kas ta oma esimese suure juubeli eel on Alutaguse metsadesse pagenud, et hääl taskutelefonis vahetpidamata metsamühinaks muutub.

«Ma ei ole põgenenud maale, me lihtsalt sõidame perega ära, see ei ole põgenemine,» kinnitab Reet. «Sel aastal on niigi meie peres olnud piisavalt palju pidutsemist,» vihjab ta näitlejast abikaasa Rein Oja juubelile kevadel ning vanema poja äsja peetud pulmadele.

Ega nooruslik saatejuht valmistu vanaemaks saama? «Ei, ei. Kindalasti mitte,» naerab ta. «Mitte et mul oleks midagi selle vastu, aga see on ikkagi noorte asi ning iga asi tuleb oma ajal.»

Tagasi sünnipäevateema juurde naastes ütleb Reet: «Nii otsustasimegi, et võin teha nii, nagu mina soovin. Et kõige parem oleks, kui ma ei teekski mingit suurt pidu, sest niikuinii need mulle hästi ei istu,» nendib ta. «Olen juba niikuinii kõikidele oma sõpradele ja tuttavatele helistanud, et praegu mingit pidu ei tule ning kõik on mu teo heaks kiitnud,» ütleb Reet. «Pealegi saan ma oma lähimate sõpradega kokku augustis. Küllap istume siis kuskil metsa all ja väikse peo peame ikka maha. On ju suvi ja looduses nii tore olla.»

Ekraanilt ei kao, vandus truudust ETVle

Praegu puhkust nautiv Reet ei mõtle veel sügisele ega uutele väljakutsetele Eesti Televisioonis. Kevadel sai otsa saade «Unetus», mida Reet ühe saatejuhina kolm aastat vedas. Teletöö tulevikust rääkides on sünnipäevalapsel aga suu vett täis. «Jätkan endiselt Eesti Televisioonis, aga mingist uuest saatest ei taha ma praegu pikemalt rääkida. See kõik on tulevikujutt. Kindel on vaid see, et septembris ei muutu midagi. Tulevikutegemistest räägin ma alles siis, kui asi on küps,» ütleb Reet ja annab ometi vihjamisi mõista, et ekraanilt päris ära kaduda ta siiski ei kavatse.

Reeda kinnitusel pole talle tööd pakkunud ka teised kanalid ning seda ainuüksi sellisel proosalisel põhjusel, et ta on ka tulevikku vaadates ikka ja ainult ETV-le truudust vandunud.

«Reet on selline puusalt tulistaja tüüp.» l Kalev Vapper , endine kolleeg: «Reet on kogu aeg olnud julge tüdruk. Kui on olnud vaja midagi teha, pole ta kunagi risti ette löönud. Uudishimulik ja tragi. Reet ei ole seda tüüpi reporter, kes laskuks väga sügavatesse arutlustesse, see pole tema leib. Pigem naudib ta ootamatuid olukordi. Selles mõttes on ta ideaalne action-tüüpi ajakirjanik, püstolreporter, selline puusalt tulistaja tüüp.

Tegime temaga pikka aega noorte elu kajastavat sarja «Oma asi». Käisime mööda Eestit ja tegime kõikjalt reportaaže. Mäletan, et Saaremaal oli meil lugu mingitest tuukritest ja et pilt atraktiivsem oleks, ronis Reet otsekohe tuukriülikonda. Ma olin ka selleks valmis, aga Reet tahtis ise seda teha, mis oli ju maru tore. Ta lihtsalt on igas olukorras kõigeks valmis.

Olin viis ja pool aastat peatoimetaja, kui ta erinevaid saateid tegi. Küll tuli võidelda tema «Kitsa kinga», küll mõne teise saate eest.

Aga eks tema sisemine julgus ja otsustusvõime tuli ka paljustki sellest, et ta isa (Rein Ristlaan oli EKP Keskkomitee sekretär – J.K.) oli teatud koha peal. Reet küll kunagi ise seda ei rõhutanud, küll aga võis telemaja kohvikus näha hulganisti tüüpe, kes pidevalt talle külje alla ujusid, lootes niiviisi mingit profiiti lõigata.

Müts maha Reeda ees, et ta täielikult distantseerus nendest asjadest. Kui see ka andis talle mingi sisemise kindlustunde, siis vähemalt ei rõhutanud ta seda mitte kusagil ja mitte kunagi. Teles ei saa sa töötada, kui sul pole tugevat ego. See tugev ego on Reedal olemas. Igal on juhul on Reet oma jälje ETV ajalukku juba jätnud.»

«Reedas on võluva naabrinaise leebust ja raudse leedi otsustavust.»

Mati Talvik , praegune kolleeg: «Reet Oja on minu jaoks läbi aegade olnud üks köitvamaid naiskolleege. Tema võluva naabrinaise leebus on väga loomulikus seoses raudse leedi otsustavusega. Oma seiskohtade vankumatusega on Reet televisiooni heaks ju väga palju korda saatnud. Võtame kas või tema omaaegsed pühapäevahommikud. Tema alustas ka argipäevaste hommikusaadetega. Rääkimata öötelevisioonist ja ööpäevapikkusest programmist.

Minu meelest oli see suur fopaa, et mingite telejuhtide susserdamise tõttu ta omal ajal poolteiseks aastaks ekraanilt kadus.

Temaga on alati hea koos töötada, ta saab nagu poole sõna pealt aru, mida võiks või tuleks teha. Ta kohaneb väga ruttu. Selles mõttes on ta mulle väga omane, tema laad sobib mulle kootööks.»

«Reet ütles, et teab täpselt, et lühend KK ei tähenda keskkomiteed.»

Toivo Köster, endine kolleeg: «See oli üks esimesi aastavahetuse «Kitsa kinga» saateid. Tollal pidi aasatavahetuse programm olema juba varakult valmis, umbes detsembri esimestel nädalatel. Et kõrged ülemused saaksid saated korralikult läbi vaadata. Oli siis seal üks koht, kus Andrus Vaarik istub «Aktuaalse kaamera» logo taustal. Ainult et tähekombinatsiooni AK asemel oli meil kirjutatud KK. Kutsus siis telejuht Enn Anupõld meid välja, et seda KK kombinatsiooni ei saa me kuidagi kasutada, et mida keskkomitee ütleb, et see oleks nagu keskkomitee lühend. Mille peale Oja resoluutselt teatas: ma tean täpselt, et kindlasti ei ole see keskkomitee ametlik lühend. Aga sellegipoolest pidime me selle ümber tegema ja lõpuks jäi lühend KIKI.»