ON, MIDA MEENUTADA: Mõni lugu ajab Jüri Aarmat ja Priit Aimlat veel rohkem naerma kui toona.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
20. juuni 2006, 00:00

Priit Aimla: mida parem elu, seda vähem nalja me vajame (4)

Eesti Raadio kuulsat Valget saali, kus kunagi «Meelejahu-tajat» tehti, ei tunne enam äragi – see on lahterdatud väikesteks boksideks. Eile kõlas samas saalis taas paljudele tuttav signatuur, mille toel on kasvanud terve põlvkond. «Meelejahutaja» naljadest on saanud CD plaat. Nagu lubas raadiopealik Margus Allikmaa – mitte viimane.

«Me istume ju hindamatu varanduse otsas,» ütles Allikmaa, veiniklaas käes, pidulikul häälel. «Patt oleks seda rahvaga mitte jagada. Ma ei imestaks sugugi, kui seisaksime samas kohas ka kolmanda või seitsmenda «Meelejahutaja» plaadi sisseõnnistusel.»

Sellised plaadid sünnivad ju üsna valutult. Õiged lindid arhiivist üles otsida, teha valik, pisut puhastada kvaliteeti ja kettad valmis põletada. «Kõige vaevarikkamad on autorikaitseprobleemid. Meie lood pärinevad kõik ju olematu riigi autoritelt. Õnneks oleme leidmas pädevat katusorganisatsiooni, kes võib vastutada kõikide N. Liidu naljameeste eest,» naerab Allikmaa.

Valiku aastatel 1975–86 sisse loetud humoreskidest tegi eksriigikogulane Priit Aimla. «Tont teab, kas paljusid lugusid rahvas üldse kuulnud on, sest oli üsna tavaline, et naljapalad loeti küll linti, aga eetrisse ei pääsenud. Ometi olid lood võetud ju meie nõukogude tegelikkusest, nagu öeldakse – elust endast. Tõsi veidi teise nurga alt,» meenutab naljade autor.

Koostaja ütleb, et oma valikus püüdis ta järgida kahte põhimõtet: et lood oleks konstruktsioonilt erinevad ja plaadile pääseksid erinevad näitlejad. Neid sai kokku 24. Kahjuks võib üheksa esitaja häält nüüd kuulda vaid plaadilt.

Sissepühitsemisel viibinud plaadihääl Jüri Aarma tunnistas, et praeguses ajas ajavad «Meelejahutaja» naljad naerma ainult neid, kes oskavad end ajas 30 aastat tagasi viia. «Neile, kel see oskus või võimalus puudub, on see plaat paljas tolm. Kuhu olevik meid viinud on, eks see ole ju näha. Eestis tegutsevad naeruteraapiarühmad, kes oma ravikuuri alustavad teesklusnaeruga. See tähendab, et eestlane enam loomulikult naerda ei oskagi.»

Valik «Meelejahutaja» kullafondist

Naljalugusid esitavad Helle-Reet Helenurm, Einari Koppel, Eino Baskin, Ita Ever, Ines Aru, Enn Klooren, Tõnu Aav, Ago Saller, Jaanus Orgulas, Alfred Mering, Jüri Aarma, Kaarel Kilvet, Jüri Krjukov, Anne Paluver, Juhan Viiding, Urmas Kibuspuu, Tõnu Oja, Helene Vannar, Tõnu Kark, Ester Paljusoo, Silvia Laidla, Luule Komissarov, Guido Kangur ja Ene Järvis.