ÜHENDAVAD DÜNASTIAID: Tulevik näitab, kas Mait Malmsteni ja Harriet Toompere pojast kasvab samuti näitleja.
Inimesed
27. märts 2006, 00:00

Vanemad ees, lapsed järel (9)

«Muid elukutsemõtteid palju polnudki,» tõdeb Eesti Draamateatri näitleja Mait Malmsten, kolmandat põlve näitleja. Nagu olid näitlejad tema vanaisa ja vanaonu, nagu oli näitleja tema isa, on näitleja ka Mait. Klassikaline lugu rähnipojast, verekihust ja puuladvast.

«Ma ei mäleta täpselt seda hetke, millal otsustasin, et tahan näitlejaks,» ütleb Mait. «Kuid eks see soov hõõgus minus juba lapsena.»

Tõsi, kunagi tahtis väike Mait hirmsasti hoopis bussijuhiks või miilitsaks saada, kuid tänasel päeval jääb bussifirmadel ja Eesti politseil vaid kahetseda, et noor Malmsten nendega ei liitunud.

Eesti teatri õnneks läks see tuhin mühinal üle ning keskkoolis teadis Mait omil sõnul kaunis täpselt, et edasiõpp saab toimuma lavakunstikoolis. Senini ta näitelavale, eriti kooli omale, ei pürginud.

«Hoidusin näiteringidest kui tulest eemale,» sõnab Mait. «Küllap oli see teatav ebausk, et ei maksa torkida, vaid tuleb õiget aega oodata.» Õige aeg – see oli lavakunstikool. Ootas ära. Nüüdseks on olnud laval üle kümne aasta, õnnestunult. Kas on tal teinekord, mõnel veidral hetkel ette tulnud tunnet, et on vale ametivaliku teinud? «Ausalt öeldes on olnud mitmesuguseid hetki,» naerab Mait. «Mõnikord on valik tundunud ainuõige ja tore. Mõnikord aga – et vale. Nii ja naa.»

100 aastat vanas Eesti teatris on õige mitmeid dünastiaid, kus lavainimeste lastest omakorda näitlejad-lavastajad sirgunud. Malmstenite dünastia on ehk kõige pikema järjepidevusega. Seda, kas ka Maidu pojast Franzust näitleja sirgub, ei tea veel keegi.

Nagu ei tea ka keegi, kas Marko Matvere mitmel korral lavarolle teinud tütar Matilde ja poeg Oskar endale isa elukutse valivad. Või kas seda teeb Indrek Taalmaa ning Karin Tammaru poeg Theodor-Villem, kes samuti laval ära käinud. Lähimad kümme aastat näitavad.

Malmstenid

Narvast pärit Franz Malmsten tuhises teatrilavale üliandeka tegijana. Ei mingit teatrikooli ega -instituuti. Alustas kohalikus teatris, püsis seal mõned aastad ja seejärel – vuhh! –, aastast 1937 mängis piiri äärest tulnu juba Eesti Draamateatri laval. Teatriteed murdis käia ka Franzi vend Hugo, kes samuti Narva teatrilaval alustas ning seejärel Ugalasse liikus. Hugo lavaelu jätkus Endlas ning Tallinna Töölisteatris, lõpp­mäng toimus Estonias. Franzi ja näitlejanna Eva Meili poeg Rein Malms­ten sündis aastal 1942 ning teatrisse rebis tung tedagi. Alustas Draamateatri ja Ugala dekoraatorina, kuid ei kulunud aastatki, kui nooruk Uga­lasse näitlejaks võeti. Ajapikku teenis ta välja nii tee­nelise kui ka rahvakunstniku aunimetuse. Malmste­ni­te teatridünastiat jätkab Rei­nu poeg Mait, kes lõpetas 1994. aastal lavakuns­ti­kooli XVI len­nu. Andekaks kiidetud Mait töötab Eesti Draamateatris ja on jõudnud end proovile pan­na ka filmis ja muusikalilaval. Ikka õnnestunult. Aastad näitavad, kas näitleja kasvab ka Mait Malmsteni ja Harriet Toompere pojast Franz Malmstenist. Dünastia neljas teatri­võrse?

Irdid ja Adlased

Vana Hirmsa Kaarel Irdi ja Vanemuise lavastaja Epp Kaidu tütred Kais Adlas ja Mari Palm lõpetasid mõlemad aastal 1965 Vanemuise õppestuudio. Kais püsib sest ajast saati Vanemuise ridades, Mari siirdus edasi õppima hoopistükkis koorijuhtimist. Teatriveri on paksem – nii maandus Mari ometigi 1975. aas­tal Vanemuise näitlejaks. Seda aega jagus Marile aastaks, seejärel tulid Endla ja Vanalinnastuudio ning tänane vabakutselise näitleja ja kostüümikunstniku staatus. Kaisu abikaasa Raivo Adlaski on pärit samast stuudiost, kust õeksed, ehkki aasta enne stuudio lõpetamist ulatati talle ka EPA mullateaduse eriala diplom. 1990 sai Adlaste meespool veel ühe tunnistuse – sedapuhku Leningradist, Tovstonogovi režiilaboratooriumist. Kui Kais oli Mati Undi lemmikassistent, siis Raivo on end töötanud Palamuse harrastusteatri ja Vilde nimelise rahvateatri lemmiklavastajaks. Ka poeg Priidu Adlas pole teatrist kaugele triivinud, vaid on sirgunud paljutõotavaks valguskunstnikuks.

Luiged

Kilingi-Nõmmelt pärit näitleja Sulev Luik, kes on Eesti laval kõige jõulisema haprusega legendmuusikut Raimond Valgret kehastanud, lõpetas 1976. aastal lavakunstikooli VII lennu. Noorsooteatri ja Draamateatri näitlejatööde kõrvalt jõudis 1997. aastal õnnetult surma leidnud Luik teha kaasa enam kui 30 filmis. Geen pole kadunud: poeg Markus Luik lõpetab tänavu kevadel lavakunstikooli XXII lennu.

Toompered

Tallinna Polütehnikumi poiss Hendrik Toompere asus nukuteatrisse tööle juba aastal 1963, sealse õppestuudio lõpetas kolm aastat hiljem. 1964 heitis noor näitleja abiellu: kaasaks kolleeg Maie Toompere, kes sama õppestuudio lõpetas 1967. aastal. Näitlejate pere lastest on omakorda teatriinimesed saanud. Poeg Hendrik Toompere juunior lõpetas 1988. aastal lavakunstikooli XIII lennu ja tütar Harriet Toompere 1998. aastal XVIII lennu. Mõlemad on Eesti Draamateatri palgal, Harriet näitlejana, Hendrik jun lavastajana. Mis peamine – viimastel aastatel on Hendrik jun justkui mängleva kergusega teatripreemiate jagamistel puhta vuugi teinud.

Merzinid

Ülisarmikas kaunismees Leonhard Merzin alustas teatritegevust rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ning dekoraatorina. Seejärel sai temast Vanemuise tubli koorilaulja, siis Ugala, Rakvere teatri ja seejärel taas Vanemuise näitleja. Ürgandeka mehe kontol on teatritöö kõrvalt ligi poolsada filmi. Ning mitte üksnes Tallinnfilm, vaid ka Mosfilm ning Len­film hindasid teda kui ekraanipersooni. Kes ei mäletaks teda kui õpetaja Lauri «Kevades»?! Tema tütar Helena Merzin, kes lõpetas aastal 1994 lavakunstikooli XVI lennu, on tänini Vanemuise draamanäitleja. Läheb iga aastaga aina paremaks.

Peebud

Legendmees Helend Peep, Iisakult pärit näitleja ja laulja (kes ei teaks lugu «Kõik roosid ma kingiksin sulle…»!), on oma lavatee jooksul toiminud ? la mees nagu orkester, olnuna nii Kuressaare Teatri, Tallinna Töölisteatri kui ka Noorsooteatri näitleja. Vanemuises alustas ta 1938. aastal koorilauljana, jätkas operetisolisti ja draamanäitlejana. Täna Helend enam laval ei käi, kuid Peepude nimi pole kavalehtedelt kuhugi kadunud. Poeg Ao Peep lõpetas Vanemuise draamastuudio aastal 1967 ning sealtpeale on ta ses teatris ka püsinud. 1972. aastast on tema kaasa samuti Vanemuise draamastuudios õppinud näitlejanna Kersti Neem. Viimane enam lavatööd ei tee.

Orlova ja Avdjuško

Särav blondiin Liina Orlova lõpetas lavakunstikooli II lennu aastal 1965, oli näitleja nii Noorsooteatris, Vanemuises kui ka Draamateatris. Abielust vene filminäitleja Viktor Avdjuškoga sündis tütar Maria, üks omapärasemaid ja sarmikamaid Eesti näitlejatare tänasel päeval. Eesti Draamateatril on õnne teda omaks pidada. Lavakunstikooli lõpetas näitlejaperekonna võsu 1990. aastal XIV lennu ridades.

Kreismann ja Raag

Kersti Kreismann lõpetas lavakunstikooli aastal 1972, lend oli V. Olemuselt tõeline daam nii näitlejana kui ka inimesena. Kreismanni poeg Andres Raag läks ema jälgedes ja lõpetas 1992. aastal lavakunstikooli XV lennu. Suur naistelemmik asus tööle Tallinna Linnateatrisse ja peibutab publikut nii muusikalises kollektiivis E’ldorado kui ka kodumaises superseebis «Kodu keset linna», kus hõljub võluva Veronikana ka ringi tema ema. Kus teatriinimesed mujal ikka kokku saavad kui lava taga või võtteplatsil!

Olmarud

Näitlejad Rein ja Linda Kuusma Olmaru lõpetasid lavakunstikooli I lennu 1961. Rein läks kaugemale, siirdudes GITISes­se Maria Knebeli käe alla lavastaja­tööd tudeerima ning oli seejärel teatritööl nii Endlas, Noorsooteatris, Rakvere Teatris kui ka Tartu Lasteteatris. Endlas ja Rakveres töötas näitlejana ka tema kaasa Linda, kes on edukalt lõpetanud Tartu Teoloogia Akadeemia. 1989 Vanemuise õppestuudio lõpetanud Liina-Riin Olmaru, kes Rakvere teatri lavale juba koolitüdrukuna asja tegi, mängis ligi kümme aastat Vanemuises ning kolm aastat ka Tartu Lasteteatris. Tartust lahkudes sai tema koduteatriks Tallinna Linnateater. Liina noorem õde Kadri-Liiski pole teatrist kaarega mööda tormanud, vaid lõpetas Tartu Ülikooli teatriteadlasena.

Petersonid

Lavastaja ja teatripedagoog, «Kõrboja peremees» ja «Taaniel Tina» Lembit Peterson lõpetas 1976. aastal lavakunstikooli VII lennu, tema kaasa Mare Martin-Peterson 1982. aastal lavakunstikooli X lennu. Nii Noorsooteatrist, Ugalast kui ka Draamateatrist läbi käinud Lembit on õpetanud teatritudengeid Viljandi kultuurikolledžis ja Eesti Humanitaarinstituudis. Veel enam – on loonud stuudioteatri Theatrum, mille laval mängivad poeg Marius ja tütar Maria. Näitlejaks pürib ka tütar Laura, kes tänavu lõpetab lavakunstikooli XXII lennu.

Eelmäed

Tõrvast pärit sepa poeg Lembit Eelmäe lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi ja töötas seejärel aastat kuus Endlas. 1957 kulges Tartu Vanemuisesse. Enne leidis endale Pärnust abikaasa – Herta Elviste, kes 1942 Putnini balletistuudio lõpetanuna töötas Endlas Lembitu tulles juba ees. 1956 sündis perre poeg Andrus, kes 1975 lõpetas Vanemuise õppestuudio ning töötas Vanemuises näitlejana 1998. aastani. Kuuldavasti on Andrus täna Pärnu linna üks kõrgelt hinnatumaid matusekõnelejaid. Vanapaar Lembit ja Herta püsivad aga Vanemuise laval tänaseni. Nende kaheinimesetükk «Vladimiri väljak», mida märtsi alguses viimast korda mängiti, võttis ka kõige kalgimal teatripublikul pisara silma. Kaks grand old tegijat on tänini tippvormis.

Baskinid

Estraadilavade kuningas Eino Baskin sai teatrihariduse Eesti Riiklikus Teatriinstituudis, mille tunnistus ulatati talle 1951. aastal. Lavatee on käänuline olnud: Draamateater, Leningradi Komöödiateater, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ja Leningradi Music-Hall. Lõpuks rahunemine ja Vanalinnastuudio. Ita Everi, 1953 GITISe Eesti stuudio lõpetanu ja tänase Eesti Draamateatri grand old lady kosis ta kaasaks aastal 1954. Nende poeg Roman Baskin lõpetas lavakunstikooli IX lennu 1980. aastal ning pole piirdunud üksnes teatrilavastustega, vaid lavastanud ka filme, telenäidendeid ja -filme. Viimastel suvedel on võrgutanud publikut «Orkestriprooviga».

Lilled ja Tammed

Tänane orhideedefänn, kunagine Noorsooteatri esinäitleja Tõnu Tamm, kes Kaarel Kilvetiga lauldes publikut vallutas, sai näitlejadiplomi aastal 1965, lend oli lavakunstikooli II. Tema kaasa Mari Lill lõpetas lavakunstikooli III lennu aastal 1968. Mari «Väike nõid» Lill on üks markantsemaid näitlejannasid Eesti laval, kellele alluvad nii daamide kui ka rentslinaiste rollid. Nende tütar, praegune Tallinna Linnateatri näitlejatar Elisabet Tamm sai näitlejadiplomi aastal 2002 XX lennu koosseisus. On samast puust, mis ema.

Vilimaad

Ülo Vilimaa, legendaarseid balletimehi, ei piirdunud omal ajal vaid Tallinna koreograafiakooliga, vaid võttis ette lisatudeerimise Leningradi koreograafiakoolis. Viimast ajal, kui ta Vanemuises juba balletisolist oli. Aastal 1974 sai noorest vihasest mehest peaballettmeister, aastal 1997 lavastaja, kes teinud nii oopereid, muusikale kui ka näidendeid. Mõistagi tulid ka teenelise ja rahvakunstniku tiitlid. Tänaseks on Ülo Vilimaa teatrielust eemale tõmbunud ning tegeleb maalimisega, seevastu on särtsakaks muusikaliartistiks sirgunud tema tütar Mariliina.

Sallo ja Vahtrik

«West Side Story» Maria-osaga aastal 1964 Eesti publiku võrgutanud Helgi Sallo lõpetas aasta pärast triumfaalset lavale ilmumist Draamateatri õppestuudio. Estoniaga liitus varem kokakooli lõpetanud näitlejatar juba enne stuudio lõputunnistust. Ikka solistina. Tänaseks on Sallo, kunagine Eesti operetilava säravaim täht, tuntud kui «Õnne 13» tädi Alma. Sallo tütar Liina Vahtrik on samuti kindlal sammul teatrisse sammunud: lõpetas 1998. aastal XVIII lennu ning jätkas Von Krahli teatri ridades. Sama jõulise sarmiga kui ema.

Kaljujärved

Väike Hannes Kaljujärv sattus Vanemuise lastestuudiosse juba aastal 1972. Ei kulunud kümmet aastatki, kui ta 1979 näitlejatunnistusega Evald Hermaküla Vanemuise stuudiost ning kõrgkoolidiplomiga Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnast välja astus. Sealtmaalt tänaseni ta ka Vanemuises püsib, ehkki teinekord flirdib nii filmi (mäletate küll, «Rummu Jüri»!) kui ka «Õnne 13» seriaaliga. Hannese vanem poeg Rasmus Kaljujärv, kes aastal 2004 lõpetas lavakunstikooli XXI lennu, kõnnib isa jälgedes küll ametit, ent mitte sama teatrimaja mööda, kus ta pisikesena esimesi rolle tegi. Rasmuse koduteatriks on Eesti Draamateater, filmiga flirdib ta sama edukalt kui isagi. Pere teine, noorem poeg, Hendrik, töötas mõnda aega Vanalinnastuudios lavapoisina, nii et teatrilavast pole mööda pääsenud temagi. Tänaseks on Hendrik selle karjääri lõpetanud. PÄRNAD n Malle Pärn sai lavakunstikoolist näitlejatunnistuse aastal 1970, lend kandis numbrit IV. Jõudis olla Ugala, Rakvere teatri ning Vanalinnastuudio näitleja ning 1998. aastal lõpetada EELK Usuteaduse Instituudi. Kunagised lapsed mäletavad teda hea sõnaga Eesti Raadio lastesaadete ning tema omaloominguliste laulude järgi. Tema ja Eino Baskini tütar Katrin Pärn lõpetas 2000. aastal lavakunstikooli XIX lennu ning on siiani Vanemuise teatri draamanäitleja. Väga karakteririkas.

Eelmaad

Põllutööliste poeg Aleksander Eelmaa polegi lavakunstikoolimees, vaid on õppinud Eesti Teatriühingu pantomiimistuu­dios, esinenud seejärel pantomiimirühmas miimina ning sealt Noor­sooteatrisse maandunud. Seejärel tulid Vanalinnastuudio ning Eesti Draamateater. Ürgandeka teatrimehena on teinud ka rea teatrilavastusi ning mõistagi flirtinud tibake seebiseriaaliga. Poeg Taavi Eelmaa, endine Eesti Draamateatri, nüüdne Von Krahli teatri näitleja, lõpetas lavakunstikooli 1996. aastal XVII lennu koosseisus.

Teppartid ja Lambid

Kunagised kaasad, 1980. aastal ühte heitnud Sulev Teppart ja Anu Lamp lõpetasid 1982. aastal lavakunstikooli X lennu. Teppart alustas teatritööd Noorsooteatris, jätkas Ees­ti Draamateatris ning on tulevast hooajast Vanemuise draamajuht. Lamp alustas samal moel Noorsooteatris ning on sessamas – Tallinna Linnateatris – püsinud siiani. Samal ajal on ta noorte näitlejate armastatud õppejõud lavakunstikoolis. Kännust kaugele pole kukkunud ka selle pere käbid. Vanim poeg Jaak Prints (end. Teppart), kes lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal, on täna NO-teatri näitleja. Tõnn Lamp (end. Teppart), noorem veli, on lavakunstikooli XXII lennu tudeng ja saab näitlejadiplomi tänavu kevadel.

Ulfsakid

Mehine ilusmees Lembit Ulfsak (lavakunstikooli IV lend, aastast 1970) alustas näitlejatööd Noorsooteatris ning maandus õige pea Draamateatrisse. Siis tulid Tallinnfilmi «Keskea rõõmud» ning «Lammas all paremas nurgas», seejärel taas Draamateater. Isevärki pärisosaks on Ulfsaki lavaelus olnud mõistagi filmid (kes ei mäletaks «Ukuaru» Akselit ja «Legend Ulenspigelist» Thili?) ning telelavastused (kes ei mäletaks Rebase Reinu?). Või – kes poleks kuulnud Amor Triost? Mehine ilusmees on ka Ulfsak II ehk Juhan Ulfsak. Viljandi kultuurikolledžis teatrihariduse saanud Juhan on Von Krahli teatri näitleja. Kuid mitte ainult. Lavastuslik säde on ka tema silmis säramas.