«Me ei tahtnud võtta osa üritusest, millel osales ka Harry Männil,» ütles saatkonna pressiatašee Eric A. Johnson vastuseks küsimusele, miks suursaadik Wos 17. veebruaril Eesti Kunstimuuseumi uue hoone avamisele ei läinud. «Ameerika Ühendriigid usuvad, et Teise maailmasõja ajal poliitilises politseis töötades võttis ta koos natsidega osa jälitustegevusest, mis vastavalt Nürnbergi hartale on inimsusevastane kuritegu,» seletas Johnson. Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk lausus, et Kumu avamisel viibis arvukas diplomaatiline korpus ja et temani pole jõudnud ametlikku selgitust selle kohta, miks veel avamispäeva hommikul osalemisest huvitunud USA suursaadik eemale jäi. Ligi viis aastat kestnud ülimahuka uurimisega ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Venezuelas elaval Eesti ärimehel Harry Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi tema kuulumine 1940. aastate algul Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel leidis tõendamist.
Kommentaarid