VIIMANE VABADUSSUVI: Tahkuranna rahvas tervitas Konstantin Pätsi 1939. aasta suvel, kui sünnitalus avati presidendi monument. Aasta hiljem lasti see õhku ja riigipea küüditati Venemaale.Foto: Arhiiv
Inimesed
18. jaanuar 2018, 12:42

ÕHTULEHE ARHIIVIST | Presidendi viimane aasta

Täna on Konstantin Pätsi surma-aastapäev. Õhtuleht avaldab oma arhiivist loo, mis ilmus esmakordselt 21.01.2006. 

President Konstantin Päts küüditati Venemaale 1940. aasta juulis. Seal istus meie riigipea vanglas ja lebas haiglates, kuni ta 18. jaanuaril 1956 Kalinini lähedal Buraševos suri.

1952.–1954. aastani oli Pätsi peatuskoht Kaasani psühhoneuroloogiahaiglas.

«Koos Hruštšovi sulaga vaadati ta süüdistusasi juurdlusorganite poolt uuesti läbi ning leiti, et tema kinnipidamiseks ei ole alust,» ütleb riigiarhiivi nõunik Peep Pillak. Vanaduspsühhoosi diagnoosiga vana mees kästi toimetada Baltikumi ja siin vabastada.

1988. aasta viimases Vikerkaares ilmunud Ilmar Soomere artiklist «Konstantin Päts Jämejala haiglas» on lugeda: «18. detsembri 1954. aasta õhtuhämaruses peatuski haigla juures furgoonauto. Uut haiget vastu võtma läinud sanitarid-õed nägid õlgedel lamavat kõhnunud rauka. /---/ Mõned inimesed tundsid raugas ära endise Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi.»

Edasi lugemiseks: