«Sulev oleks oma sünnipäeval tööd rabanud.»

«Tema filme näidatakse mitu korda aastas. Kui vanasti kriitikud teda võidu kirusid ja pidasid seda peaaegu et kultuurisündmuseks, kui said mõnda tema filmi või operetti maha teha, siis nüüd ei saada enam tema filmideta hakkama,» tõdeb Aimla.

Elav Nõmmik oli Aimla meenutuste kohaselt lausa väsinud sellest, et kõik, mis ta iganes ette võttis, maha tehti. Uut tükki lavale tuues olnud Nõmmik alati tulvil rõõmsat erutust, kuid enne esietendust võtnud ta alati kõva peatäie napsi.

«Ta teadis ette, et mingit heakskiitu ajakirjanduselt ei tule,» nendib Aimla nukralt.

Kunagine kolleeg Estonia teatrist Väino Puura on oletanud, et liigne kriitika ja igatsetud tunnustuse puudus oli üks Nõmmiku enneaegse surma põhjusi. Mõni aasta enne lahkumist muutunud Nõmmik Puura sõnul pessimistlikumaks, eriti ränga hoobi andis talle hea sõbra Vello Viisimaa surm veebruaris 1991.

Õnnelik, kui temast välja tehti

Milliseks kujunenuks tänane päev, kui Sulev olnuks elus? Aimla arvab, et kõige tõenäolisemalt oleks Nõmmik tööd rabanud, etendanud rahva armastatud Uduvere Ärnit.

«Ma arvan, et ta oleks võinud ennast vabalt esinemiseks kinni panna. Ega ta sünnipäevast hoolinuks, kui ta just pidutsemishoos polnuks,» usub vana sõber.

Nõmmiku eluajal olid tema sünnipäevad üldiselt rõõmsad sündmused. Ehkki mida aasta edasi, seda enam lisandus ka nukramaid noote.

«Mäletan tema 50 aasta juubeli pidu Saku restoranis. See oli päris tore ja võimas. Ja ta oli üllatunud, kui maamehed tõid talle kingituseks suure praetud põrsa,» meenutab Aimla. Muu hulgas oli kingituste hulgas triibuline miilitsasau.

Paar päeva enne õiget sünnipäeva tähistati seda Estonia teatrisaalis, väga pidulikult ja tähtsate ninade juuresolekul. Kõigile üllatuseks ilmus lavale Nõmmikut tervitama aga ka Uduvere vanamees ehk Kärna-Ärni. Kes Ärnit seekord kehastas, teadvat kunagise Eesti Raadio põllumeesteprogrammi tegija Kaljo Jaagura sõnul vaid mõned inimesed.

Kuigi Nõmmik polnud eraelus mingi Kärna-Ärni, oli ta Aimla kinnitusel elurõõmus inimene. «Aga rõhutaksin, et ka küllaltki lüüriline.»

Loomult vaoshoitud, oli ta siiski alati väga õnnelik, kui temast välja tehti. Mis teda aga tüütas, olid võõrad, kes palusid tal nalja kah teha – siis ajanud Nõmmik põsed pungi ja keele suust välja ning teinud möö! Seepeale läinud mangujad piinlikkusest õhetades oma teed.

Isiklik elu vaka all

Ehkki eestlaste mällu jääb ta alatiseks peamiselt Kärna-Ärnina ning kultusfilmide «Siin me oleme», «Mehed ei nuta» ja «Noor pensionär» režissöörina, oleks ta Priit Aimla meelest pigem balletitantsijana tunnustust kogunud. «Ta oli ju õppinud balletiartist. Aga tema kehavormid seda (karjääri) paraku ei soodustanud. Balletinumbreid meeldis talle teha tihtipeale ka oma paroodiates.»

Peaaegu sama suurt armastust tundis Nõmmik opereti vastu, neid hakkas ta Estonias lavastama 1970. aastal.

Kibestumist ega pettumust temas Aimla hinnangul siiski polnud. «Eks igaüks tahab suuremat tunnustust ja rohkem ära teha. Ja eks temagi põdes, et vähe teeb. Aga kuidas sa jõuad ühelt inimeselt veel rohkem nõuda.»

Meeletut töötempot maandas Nõmmik pahatihti alkoholipudeli juures. «Tal oli midagi vaja, et sellest õudsest pingest vabaneda,» on tema hootist napsilembust, mis elu lõpupoole süvenes, kommenteerinud raadiokolleeg Toivo Tootsen. Samuti suitsetas Nõmmik nagu korsten väga kangeid sigarette. Sestap pole imestada, et kui Nõmmik 28. juunil 1992 suri, tuvastati lahkamisel, et enamik tema elutähtsaid organeid oli omadega läbi.

Priit Aimla on meenutanud Nõmmiku viimast esinemist kaks õhtut enne tema surma Saaremaal Leisis, kus ta rahva eest tuikudes lahkus – mitte sellepärast, et ta olnuks purjus, vaid et tervis oli juba sedavõrd halb.

Nõmmikut leinama jäänud abikaasa Aili on intervjuudest järjekindlalt keeldunud. Kaks aastat tagasi ütles ta SL Õhtulehele, et abieluaastad Suleviga võiksid jääda vaid tema päralt. Sestap ongi Nõmmiku töövälisest elust väga vähe teada. Vaikselt oma elu elada eelistab ka Aili ja Sulev Nõmmiku tütar.

Sulev Nõmmik saanuks täna 75-aastaseks. Estonia pühendab Nõmmikule operetiõhtu

Reedel, 13. jaanuaril peab rahvusooper Estonia talveaias operetiõhtu «Elurõõmumosaiik», mis on pühendatud Sulev Nõmmiku 75. sünniaastapäevale. Tema auks laulavad, tantsivad ja kõnelevad Sirje ja Väino Puura, Margit Saulep ja Alar Haak, klaveril saadab Ülla Millistfer. Õhtu libreto on koostanud Priit Aimla, filmiringvaate kokku pannud Hannes Lintrop.

Kuidas Muhu naine Nõmmiku suu lukku pani

Vanad muhulased armastavad meenutada, kuidas saarel tulevast kultusfilmi «Siin me oleme» vändanud Sulev Nõmmik kord Piiri küla poodi läks ja nägi, kuidas ühe külanaise kaupluse seina najale toetatud jalgratas pikali kukkus. Nõmmik hõikas eidekesele: «Kuule, su ratas minestas ära!» Aga Muhu naine polnud suu peale kukkunud: «Kuule, pojake, kui sina oleksid nii kaua minu hargivahel ratsutanud kui see ratas, siis oleksid sa juba ammu surnud.» No selle peale olnud Nõmmik küll kui tummaks löödud.

Uduvere Ärni – eestlaste Švejk

Uduvere põllumees Ernst Kern ehk Kärna Ärni jäi Sulev Nõmmiku tuntuimaks rolliks. Esimene Nõmmiku Ärni lugu kõlas Eesti Raadio saates «Tere hommikust, põllumehed!» 29. septembril 1974. Enne teda proovisid Uduvere meest kehastada näiteks Endel Padrik, Karl Kalkun, Aksel Küngas, Endel Nõmberg, Igor Kurve, Ago Saller, Rein Aren ja Vello Viisimaa.

Omaaegne põllumeeste saate tegija Kaljo Jaagura meenutab Maalehes, et ükski neist tuntud nimedest ei andnud mikrofoniproovis siiski Ärni mõõtu välja – Ärni pidi Jaagura sõnul olema õli-, mulla- ja naftasegune, käreda häälega veel pealegi. Jaagura kujutanud selles rollis algusest peale just Nõmmikut ette.

Kärna-Ärni oli lihtne ja eluterve külamees ? la Jaroslav Hašeki legendaarne vahva sõdur Švejk, kelle suu läbi sai välja naerda Nõukogude elu totrusi.

Viimast korda rääkis Ärni rahvaga 16. detsembril 1990. aastal.