Kuueliikmeline ühiskonnategelastest koosnev žürii valis televaatajate vihjete põhjal tosina tegelast, kes on saatnud korda midagi üllast või kangelaslikku, näidanud üles vaprust või suurt hoolivust ja armastust kaaskodanike suhtes. Neid tublisid inimesi tervitati eile eetris olnud telesaates, kus kuulsused andsid tublidele inimestele klaasikunstnik Ivo
Lille valmistatud skulptuuri.
Kuigi esialgu pidi üritust oma kohaloluga vürtsitama ka peaminister Andrus Ansip, ei jõudnud ta värskelt Brüsselist kõnelustelt saabununa väsimuse tõttu kohale tulla.
Auhinna said väga erinevate tegudega silma paistnud inimesed – alates sõbra jääauku uppumisest päästnud poisist ja lõpetades kohalikku koolielu edendava naisterahvaga. Kedagi neist eriliselt esile tuua on keeruline – igaüks on omamoodi kangelane.
Siiski võib öelda, et värvikaim auhinna saanutest on piiskop emeeritus Märt Vähi. Mees, kes on juba viimased viis aastat veetnud narkomaanide ja alkohoolikute abistamisega. Vähi peabki «Eestimaa uhkuse» auhinda tunnustuseks oma projektile, mitte enda isikule. Ta loodab, et algatusest rääkimine aitab tal ja tema kaastöötajatel tulevikus projekti edasi arendada.
Kümme sõltlast normaalses elus tagasi
2003. aasta lõpetasid kaks esimest sõltuvusest vabanenut tema poolt algatatud statsionaarse sõltuvusest vabanemise programmi. Praeguseks on Vähi koos kaaslastega Laitses asuvas Lootuse külas normaalsesse ellu tagasi aidanud kümme sõltlast. Neist pole siiani ükski halbade harjumuste juurde tagasi pöördunud.
Vähi räägib südantlõhestava loo Lootuse küla kasvandikust, kes oli kaheksa aastat narkomaan. Tema sõnul rikkus mees sellega nii enda, oma pere kui vanemate elu. Kui mees ja ta vend purjus peaga politsei eest põgenesid, hukkus viimane traagiliselt. Mees ise sai vigastada ja langes edaspidi üha sügavamale sõltuvuse küüsi. Kolme aasta eest tuli ta Lootuse külla, sai sealt abi ja töötab nüüd külas, üritades aidata teisi sarnase saatusega inimesi.
Mõte narkomaanide ja alkohoolikute aitamisega tegelema hakata tekkis Vähil kristlikku tööd tehes ja vanglates kogudusi asutades. Siis mõistis ta, et inimestel, kes vanglast vabanevad ja võivad lisaks kannatada ka sõltuvuse käes, ei ole piisavalt valikuid, mida oma eluga ette võtta. Paratamatult lähevad paljud neist ilma abi saamata halvale teele. Omajagu mõjutas Vähit ka tema enda poja langemine narkosõltuvuse küüsi.
Lootuse küla pakub praegu tööd ja elukohta 11 sõltlasele. Paranemine käib külas kristlikest põhimõtetest lähtuvalt. Sõltuvusest vabanemise programm kestab kokku kümme kuud, millest esimesed neli nädalat kuluvad üldiste usupõhimõtete õppimisele. Programmi teises osas hakkavad sõltlased mõistma, milline mõju on sõltuvusel nende suhetele nii ümberkaudsete inimeste, iseenda kui jumalaga. Järgmises faasis aduvad nad, millist psühholoogilist ja millist füüsilist mõju sõltuvus neile avaldab. Seejärel leiavad nad endast need põhjused, mis sunnivad elama ennasthävitavat elu. Viimane programmi faas õpetab sõltuvuse käes kannatajatele distsipliini. Need, kes tunnevad tõelist kutsumust, võivad asuda aitama teisi endasuguseid.
Külla ei mahu sugugi kõik soovijad – enne ravi algust uurib Vähi intervjuu käigus järele, kas külla elama asuda soovija on paranemiseks valmis. Kristlaseks olemine ei ole programmi puhul eelduseks.
Sõltlased rakendatakse külas tööle. Seda nii oma koduste Lootuse küla palkmajade ehitamisel kui püstitatud saekaatris. Töö tegemine peaks andma sõltuvusest vabaneda üritavatele meestele ülevaate tööeetikast. Samuti on plaanide kohaselt tegu küla jaoks ka olulise tuluallikaga. Iga küla asukas töötab päevas viis tundi. Ülejäänud aeg kulub õppimisele, majapidamistöödele ja puhkamisele. Pühapäeviti toimub külas jumalateenistus, mis on avatud ka kohalikele elanikele. Vähi plaanid aga on veelgi suuremad – küla on tarvis laiendada.
Heateod tekitasid esialgu külaelanike pahameelt
Esialgu ei suutnud kohalikud elanikud eksvangide ja sõltlaste lähedusse elama asumist kuidagi mõista. Käisid kuuldused, et peagi saabub Laitse külla 300 kriminaali, kellest paljud olevat lausa mõrtsukad. Niisiis protestisid häälekalt Lootuse küla asutamise vastu isegi külajoodikud.
Vallavalitsuse abiga ja lihtsalt inimestega suheldes saadi erimeelsustest aga üle ja nüüd ei ole Laitse elanikel Vähi arvates Lootuse küla elanikele midagi ette heita. Tema hinnangul on Lootuse küla isegi turvalisem kui ülejäänud Laitse, kuna seal on kõigi tegevus igal ajahetkel kontrolli all.
Vähi on imetlusväärselt sihikindel mees. Paraku võib niisugune sihikindlus tekitada teatud vasturääkivusi. Mõtlemapaneva seigana Vähi elus võib välja tuua 1999. aastal juhtunu, mil ta laenas kristliku kodu juhile Veiko Männikule elektrivõlgade likvideerimiseks ausõna peale pool miljonit krooni. Umbes kahe kuu pärast oli Vähi Männiku juures raha tagasi nõudmas. Nelipühilaste pastori ja Männiku kohtumine päädis kähmlusega. Kui mõlemad mehed pärast üürikest jõuproovi maha olid rahunenud, teinud Vähi oma hiljutisele eksvangist vastasele ettepaneku üheskoos palvetada.
Kommentaarid