Bonzo, Tõun ja põhjuseta armunud inglid albumil «Andke tagasi maa» (1)

Bonzo esikalbum «Teisipidi tegelikkus» oli mullu üks suuremaid muusikaüllatusi. Teiste muusikute kõrval tegi plaadil kaasa ka Tõun (Tõnu Timm). Rakvere poiss Bonzo (Andrus Albrecht), kellel Tõuni sõnul on «kõva hääl ja õrn süda», on aastaid hingestatult tõlgendanud oma lemmikuid Neil Youngi, Bob Dylanit, Tom Waitsi, Boris Grebenštšikovi ja teisi.

Pea paradiisis, jalad põrgus, vahepealt kõik kadunud

Tõuni teati seni rohkem Jääääre kitarristina. Pärast oma esikalbumi ilmutamist said varem laevadel koos mänginud Bonzo ja Tõun ka Eesti erinevates paikades nõutud duoks. Nüüdseks on nende koostöö viljana sündinud juba teine plaat «Andke tagasi maa», mis neljapäeval kitsas ringis ka esitlemist leidis. Uuel plaadil on Bonzolt ja Tõunilt kokku 15 lugu, millest 9 on Bonzo kontol ja 6 laulu on kirjutanud Tõun.

Meeste sõnul sündis plaat suuresti tänu Tartule ja Toomas Lun­ge korterile. «Väga inspiratsioonirikas linn, kaasa arvatud Lunge korter,» kommenteerib Tõun.

«Tomil olid seal ka mõned luuleraamatud. Neid ei olnud just palju, aga nad olid head. Ja üks neist osutus ilma kaanteta Ave Alavainu 1968. aastal ilmunud luulevihikuks, kus on ka luuletus «Andeke tagasi maa». Seal on tekst, et minu pea on paradiisis ja jalad põrgus ning vahepealt on kõik kadunud. See luuletus andiski plaadi pealkirja ja mõtte. Hommikuks oli mul viis valmis.»

Suur osa plaadi materjalist sündiski septembris Tartus. Tõuni sõnul on huvitavate kokkusattumuste tagajärjel plaadil palju lugusid, mis räägivad taevast, põrgust, jumalast, kuradist ning kõigest, mis nende vahele jääb.

«Nii et see on natuke religioosse alatooniga plaat,» nendib Bonzo, lisades et «Vahitorni» tüüpi usupropageerijad nad ei ole. «Ma lausa vihkan usuhulle,» torkab Tõun. Samas ütlevad muusikud, et kui inimesel hästi läheb, ei vaevu ta jumalale mõtlema, aga kui midagi viltu läheb, on üks esimesi mõtteid jumala poole pöörduda.

Viise tuleb kui varrukast, tekstidega on keerulisem

Kas plaadil on rohkem juttu kuradist või jumalast, peaks muusikute arvates jääma kuulaja otsustada. «Peale kuradite ja jumala räägitakse seal ka joodikutest ja põhjuseta armunud inglitest,» avab Bonzo laulude teemaderingi.

Eelmine plaat näitas, et ei ole sügavat mõtet lugusid lauasahtlisse kirjutada ja mis tuleb, tuleks ära teha, põhjendab Bonzo juba uue plaadi sündi. Kui algselt oli plaanis, et pooled lood laulab Bonzo ja pooled Tõun, siis plaadi tegemise käigus plaan muutus, sest Tõuni sõnul laulab Bonzo temast tunduvalt paremini.

Samas kurdavad muusikud, et ühtaegu nende õnn ja õnnetus on selles, et neid ei saa kuskile lahterdada, et nad ei mahu ühegi žanri alla ning seepärast ei kutsuta neid ka ühelegi festivalile, ei džässi-, bluusi-, folgi- ega kantrifestivalidele. «Oma lugusid kirjutades me lihtsalt ei mõtle, mis žanris me neid teeme,» ütlevad nad.

Probleeme on ka tekstidega. «Viise tuleb meil mõlemast varukast. Aga probleem on just leida tõeliselt võimsaid tekste,» pihib Tõun. Bonzo lisab, et seekord oli abiks ka luuletajate ja kirjanike kommuun poogen.ee, kust võib tihtipeale häid tekste saada. «Tuntud tegijaid ei ole seal kohanud, pigem avavad seal ennast noored, ent me rõõmuga propageerime seda saiti,» lisab Tõun.

Juba on neil koos ka järgmise albumi materjal. «Ideede nappust meil ei ole,» kordab Tõun. «Nüüd on meil kavas teha üks plaat koos Ardo Ran Varresega. Loodame, et ta loeb seda artiklit ning saab ka ise sellest teada,» naerab ta.

Juba järgmise aasta alguses loodavad muusikud anda välja kontsertplaadi ja albumi täiesti uute lugudega aasta pärast.