Kaupo Kikkas julgustab kliente ja teeb neid arvutis ilusamaks (1)

«Inimene ei tohi ennast kordagi üksi tunda. Sa aitad teda ja annad nõu, kuidas olla. Ta usaldab sind, sest tema ennast ju sel hetkel ise ei näe,» räägib Kaupo. «Juhendamine peab kogu aeg käima. Ei tohi tekkida selliseid hetki, et inimene seisab ja külmetab stuudios, kui fotograaf läheb näiteks mälukaarte laadima. Mõnikord piisab paarist sekundist vaikusest – inimene läheb lukku tagasi!»

Kui pildistatav usaldab fotograafi, viskab ta mõne riidehilbu veel vähemaks. Modell peab uskuma, et tõesti on ilusam, kui jalg pikemalt välja sirutada või kui rinnahoidja, mis keha koledasti kokku tõmbab, voogava kangaga asendada.

Paljastatus pole Kaupole eesmärk omaette.

«Kui ilu on olemas ja pildid annab ära teha, siis mina täiesti vabalt ütlen, mismoodi minu meelest parema tulemuse saab – kuhu riided, kuhu valgus, kuhu varjud. Saab teha niimoodi, et mida näidata ei taha, jääb pimedusse, selleks ei pea kedagi toppima riidesse nagu kubujussi. Muidugi on ka kliente, kes tahavad kohe kõik seljast visata. Ta tahab endast aktipilti ja seda ta peab saama.»

Kuigi Kaupo proovib alati pildistada ja valgust sättida nii, et klient paistaks fotol võimalikult prink, soovivad nood veel digitaalset ilukirurgiat. «Inimesed on õppinud nõudma, et neid näidataks väga ilusana,» nendib fotograaf.

Pildistatu näonahka kontrollib ( ja vajadusel parandab) digikirurg Kaupo arvutis alati. Muudeks kohendustöödeks peab tundma inimese anatoomiat, et mitte puusse panna. Kõige tavapärasemad arvutis tehtavad ilulõikused: topeltlõua ja kortsude kaotamine, rinnapartii kohendamine, puusade vähendamine, kõrvade lükkamine rohkem pea ligi.

«Vahel teen nalja, et meil on siin miinus kümme pakett: kümme aastat nooremaks või kümme kilo kergemaks.»

Mõlemat ei saa? «Võib ka kaks ühes.»