ÜLE KOLME AASTA TAAS EKRAANIL: “Teeme telesaadet, kus inimesed ajavad inimestega juttu. Ja muud on ka. Oleme mõelnud, et me ei ole päevakajalised, vaid ajakajalised. Et katsuks rääkida nende lugude inimestega, millistest lugudest inimesed räägivad ja mis neile huvi pakub,” sõnastab Kiur Aarma “Kahvli” olemuse.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
5. november 2005, 00:00

Kiur Aarma: Kui olulise loo rääkimiseks on vaja keegi ära tappa, ju siis tuleb seda teha. (8)

«Kahvel tuleb ja torkab otse!» hüüab uuesti TV3 programmi ilmunud jutusaate slogan. Eelmisest ja ülipopulaarsest «Kahvli» eetrist on möödas kolm aastat. Kuivõrd värske kahvel eelkäijast erineb, näitab tulevik. Vähemalt jutusaadet vedavad mehed on samad – Kiur Aarma ja Hannes Võrno.

Saate tutvustus lubab, et «Kahvel» naaseb ennekuulmatute eksperimentide kõrval ka uute ja huvitavate nüanssidega, millest lähemalt juba otsesaates. Esimene otsesaade neljapäeva õhtul ennekuulmatuid eksperimente veel ei pakkunud. Aga eks omamoodi eksperiment ole seegi, et Kiur Aarma on ekraanil tagasi, sest veel mõni aeg tagasi vandus ta, et kaamera ette enam ei roni.

Pärast esimest otsesaadet olid kaks väsinud saatejuhti, Kiur Aarma ja Hannes Võrno, nõus oma uuest tulekust ka SL Õhtulehele rääkima.

Esimene «Kahvel» on seljataga. Mis tunne on?

Kiur: Esimene saade oli päris väsitav. Eks homseks saab pumba jälle käima ja siis vaatab, mis edasi saab.

Kelle idee oli ekraanile tagasi tulla?

Kiur: See oli meie idee Hannesega. Eks seda juttu oli ka varem, aga see ei muutunud kuidagi konkreetseks plaaniks. Kuni ühel hetkel muutus.

Hannes: Mina helistasin Kiurile, et teeks veel.

Kui poleks olnud Võrnot, poleks Aarma oma näoga ekraanile roninud?

Kiur: Ei oleks roninud.

Ei kartnud, et kunagi keedetud putru on kahtlane hakata uuesti üles soojendama?

Hannes: Mul oli küll see hirm. Aga mõni aeg tagasi võtsin kätte oma koduvideoarhiivi, pistsin käe esimesse ettejuhtuvasse kasti ning koukisin välja esimese suvalise kasseti. Vaatasin, et kordussaatena võiks seda näidata aastaid. Ja miks siis mitte kohe uus saade teha. Mina usun sellesse, mida me teeme.

Milline hakkab välja nägema uus «Kahvel»?

Kiur: Teeme televisioonisaadet, kus inimesed ajavad inimestega juttu. Ja muud on ka.

Oleme mõelnud, et me ei ole päevakajalised, vaid ajakajalised. Et katsuks rääkida nende lugude inimestega, millistest lugudest inimesed räägivad ja mis neile huvi pakub.

Kes paneb paika saate teemad?

Kiur: Päris kahekesi me saadet ei tee, vaid ikka koos toimetajatega, väiksemas siseringis viiekesi ja suuremas siseringis paarikümnekesi. Nii et oleme Hannesega osa tiimist, kuigi ekraanil paistame rohkem välja. Samas pole me mingid puped, keda kuskil nööridest tõmmatakse. Seda kindlasti mitte.

Palju oli neid, kes saatesse kutsumisest ära ütlesid?

Hannes: Kui äraütlemise all pidada silmas, et kas me mingist teemast ilma jäime, siis seda ei juhtunud. Küll saime ühes saatelõigus mõeldud esinejate asemele teise hea esineja. Jutt on siis LHV pangakriisist. Loomulikult tahtsime, et kogu ilmarahvas saaks näha neid kahte meest, investeerimispanga LHV analüütikuid Kristjan Lepikut ja Oliver Peeki. Et aga hetkeseis on selline, kus õigupoolest veel keegi ei saa ja keegi ei tohi näpuga näidata, siis on ka põhjendatud ja meile arusaadav nende äraütlemine. Aga teema ei lennanud nurka. Saime saatesse teise inimese, LHV Grupi juhatuse esimehe Rain Tamme ja saime oma küsimustele täiesti mõistlikud vastused.

Vähemalt esimeses saates te kahvlit kellelegi selga ei löönud?

Kiur: Me tahame inimestele rääkida lugusid, mis on olulised. Kui olulise loo rääkimiseks on vaja ilmtingimata keegi ära tappa, ju siis tuleb seda teha.

Hannes: Kui räägime viineri koostisest, siis on vaja siga tappa, sest muidu juhtub see, mis on kauplustes näha. Et viinereid tehakse asjast, millel seaga pole midagi pistmist.

Kauaks «Kahvel» ekraanile jääb?

Kiur: Ootame ära nendelt (Kiur näitab käega kõrgustesse) homsed (tänased – toim.) telefonikõned. Siis selgub, kas tuleb teine ka. Siis pärast teist peaks uuesti küsima, kas tuleb ka kolmas ja neljas. Nõnda see elu siin Vargamäel käib.

Hannes: Mina olen selles mõttes pragmaatiline, mul on leping üheks hooajaks.

Kuueharuline kahvel

Saatejuhid: Kiur Aarma ja Hannes Võrno

Toimetajad: Grete Lõbu ja Mart Normet

Produtsent: Olavi Paide

Režissöör: Anni Nittiman

Kas «Kahvel» võib «Happy Hour’t» kõigutada?

Kanal 2 programmijuht Olle Mirme, kuivõrd päev enne «Happy Hour’t» eetrisse minev TV3 jutusaade «Kahvel» võiks Urmas Oti jutusaate vaadatavust alla kiskuda?

«Lõppude lõpuks on igal kanalil ka uudisteprogramm, kust tuleb järjest sama infot ja uudiseid. Seega võidujooks ajaga ja kuumade sündmustega käib päevast päeva. Nii ka jutusaadete rindel.

Aga ma ei arva, et «Kahvel» võiks ja saaks Oti reitingut ühele või teisele poole oluliselt kallutada, sest talkshow´de puhul ei saa ega tohi unustada olulist tõsiasja: vähemalt pool saatest on inimene, kes küsib. Seega ma ei arva, et «Kahvel» saaks meie positsioone mingil moel kõigutada.

Kui inimesel on valida, kumba saatesse minna, siis ma arvan, et küllalt paljud on valmis Oti saate nimel ootama ära reede ja mitte kibelema ühes teises saates ennast näole andma. Pealegi on «Happy Hour» ennast aastatega suhteliselt selgelt paika loksutanud ning Ott on Ott ka nädala ja kuu pärast. Ja näis, mis tulevik toob. Pealegi ma arvan, et need kaks saadet on väga erinevad ja vaevalt et nende vaatajadki üks ühele kattuvad.»

Kas kahvel lööb kaardid segamini?

Kui üle-eelmisel nädalal istusid «Pealtnägija» ja «Õnne 13» 256 000 vaatajaga ühel pulgal (pannes järgnevatele saadetele ära pika puuga, ka kolmandaks platseerunud TV3 «Raportile»), siis nüüd on Kärmase-Kersna uuriva ajakirjanduse ja poolpehme reisisaate vahel pendeldav «Pealtnägija» taas suveräänne liider.

Äraarvamatud on vaataja eelistused ning mõttetu on siit mingit loogikat otsida. Vaevalt et möödunudnädalane «Õnne» osa võrreldes eelmistega oli sedavõrd lahja lake, et laupäeva õhtuks teleri ette sättinud seriaali stammkunded nagu kokku räägitult teleri klõpsti! mõnele teisele kanalile oleks keeranud.

Veel üks tähelepanek. Kanal 2 on nädal tagasi esikümnes olnud «Tähed muusikas» ja «Reporteri» vahetanud põnevussarja «Teadmata kadunud» ja «Krimi» vastu. Nii ollakse vähemalt kahe saatega ikkagi pildil.

Küll võiks eeldada, et lõppenud nädal kaardid segamini lööb. Kui segi ja kui kauaks, oleneb suuresti sellest, kui valusalt Aarma-Võrno kahvel torkab. Ja kas nende taastulek «Kahvliga» omaks võetakse.

Televärk on praegu väga karm. Ole sa või isegi armastatud Urmas Ott. Kui oled korra rajalt maha astunud, on reele väga raske tagasi trügida. Igatahes esikümnesse tõusmisest võib Ott esiotsa vaid unistada.

Nii et Aarma ja Võrno peavad ikka väga valusalt ja masohhistlikult torkama, et vaataja rahuldatud saaks ning kalendrisse järgmisele neljapäevale suure punase risti tõmbaks.

Jaanus Kulli