Bill Gates 50: mees, kes peab alati võitma (8)

„Mida sa seal nii kaua teed?” küsis 11aastase Billi ema lootusetult sassis magamistoas tunde veetnud lapselt. „Ma mõtlen!” karjus Bill vastu. „Ah et mõtled?” „Jah, ema, ma mõtlen,” vastas Bill vihaselt. „Oled sa seda kunagi proovinud?”

Kas siis pideva vastuvaidlemise, kinnise iseloomu või mõlema pärast, igatahes otsustasid vanemad Billi terapeudi juurde saata.

„Too oli päris lahe kuju,” meenutas Gates 1997. aastal Time’ile antud intervjuus. „Ta andis mulle igasugu raamatuid lugeda, Freudi ja teisi selliseid. Me arutlesime igasugustel teemadel ja psühholoogia hakkas mind tõsiselt huvitama.”

Pärast teraapiasessioone teatas psühholoog Billi emale: „Parem harju sellega, et ta sulle vastu vaidleb, sest temast võitu saada lihtsalt ei õnnestu.” Kuldsed sõnad, sest miljardäriks tõusnud Gatesi elulugu on suurepärane näide sellest, et see mees juba alla ei anna.

Ööd ja päevad arvuti taga

Gatesi puhul on tegu parandamatu perfektsionistiga, on märkinud nii tema perekond kui ka kolleegid. Kui teda miski huvitab, siis ikka 150%. Ning kuna Billi advokaadist isa ja õpetajast ema otsustasid, et suure intellekti ja omapäraste huvidega poiss ei kõlba tavakooli, siis alustas ta põhikooliõpinguid prestiižses ja kallis Lakeside’i erakoolis, kus sattus oma arvutihuvi arendamiseks suurepärasesse keskkonda.

Bill veetis ööd ja päevad kooli arvutiklassis ning uuris koos sõbra Paul Alleniga programmeerimiskeele BASIC manuaale. Kaheksandas klassis kirjutas ta kaks arvutiprogrammi, millest esimene konverteeris numbreid ühest matemaatilisest baasist teise, ning teisega sai mängida trips-traps-trulli. Veidi hiljem, kui Bill oli tutvunud Napoleoni sõjastrateegiatega, mõtles ta välja arvutiversiooni lauamängust «Risk», kus mängija eesmärk oli maailma vallutamine.

Peagi veetsid poisid aega arvuti ostnud firmas, kus nende tööks oli arvuti viirustest puhastamine. Vastutasuks said tehnohullud firmalt arvutikasutamise aega, ning Billi isa sõnul hiilinud poiss vahel isegi õhtuhämaruses kodust välja, et masina hingeelu uurida.

Nohikust darwinistlikuks ärimeheks

„Teraapia ja huvi arvutite vastu tõstsid kõvasti tema enesehinnangut,” meenutas Gatesi isa Bill seenior ehk William Gates II. Keskkoolis arendas juunior sõpradega kooli jaoks välja tunniplaaniprogrammi ning sättis asja alati nii, et sattus ilusate tüdrukutega samadesse tundidesse. Samal ajal lõid Gates ja Allen liiklusandmeid kaardistanud firma Traf-o-data ning panid aluse Lakeside Programmers Groupile. Gates andis varakult teada, kes on kes: „Mina olen boss. Ja kui ma sellega ära harjun, on minuga raske hakkama saada, kui ma seda ei ole.”

Ülikooli minek viis Gatesi ja Alleni teed lahku, kuid kolmandal kursusel jättis Gates ülikooli pooleli, et pühenduda täielikult Alleniga ühiselt loodud tarkvarafirmale Microsoft. Firmas oli Gates väsimatu töönarkomaan ja suurepärase vaistuga ärimees, Allen aga visionäär.

Firma kasum jagati Gatesi nõudmisel järgmiselt: talle 64 ja Allenile 36 protsenti. Kui Microsoftil hakkas 1980ndatel hästi minema, meelitas Gates firmasse ülikoolikaaslase Steve Ballmeri, kelle sõnul erines töö Microsoftis tema eelmise tööandja Procter& Gamble`i õhustikust kardinaalselt. Intensiivsed vaidlused kuulusid vaieldamatult igapäevatöö juurde – asja tuumani jõudmiseks toodi viisakus tihti ohvriks.

„See on kõige lollim mõte, mida ma kunagi kuulnud olen,” oli Gatesi juhtlause, mida Microsoftis tihti kuuldi, ja inimesed uhkeldasid omavahel, kellele Bill nii öelnud oli.

Bill oli Microsofti tegevjuhina väsimatu, töönarkomaan ja energiapomm. Prille kandva tedre-tähnilise kahupea energia oli Microsoftis lausa silmaga nähtav – tulistel koosolekutel kõikus ta pidevalt oma toolil edasi-tagasi. Selle omaduse võtsid kummalisel kombel üle ka paljud firma töötajad, nii et kolleegide sõnul meenutasid Microsofti nõupidamised kiiktoolivõistlusi.

Gatesi on nimetatud ka tehnoloogiamaailma Bing Crosbyks – alati õigel ajal õiges kohas olnud inimeseks, kes laenas killukese siit ja killukese sealt ning miksis need kokku megahittideks. Kriitikute sõnu pole tegu siiski geeniuse, vaid hoopis ülikavala vargaga, kes on osanud teiste tehnoloogiakompaniide toodangut osavalt ja õigel ajal kopeerida ning siis vajalikul hetkel maha müüa.

Gates ise on öelnud, et kõige tähtsam on alati valvel olla. Tema kreedo: kui sa selja taha ei vaata ja läbikukkumist ei karda, tababki sind ebaõnn.

Filantroop kõrgtehnoloogilises ökokindluses

Tänaseks on see energiapomm ja tihti ka halastamatuks ärimeheks kutsutud mees tükk maad rahulikum. 5 aastat tagasi taandas ta end Microsofti tegevjuhi kohalt ning pühendub nüüd rohkem perele ja heategevusele.

Gates elab koos oma perega hiigelsuures ökomajas Washingtoni osariigis Medinas. Gatesi maja on üks maailma kalleimaid ja kõrgtehnoloogilisemaid. Selle ehitamiseks kulus 7 aastat ning kuuldavasti jälgis Gates protsessi oma tavapärase kriitilise perfektsionismiga.

Gatesi maja on tõeline tehnohitt kohanduvate toatemperatuuride ja muude lisandustega. Näiteks saadab toast tuppa liikujat soovi korral alati tema lemmikmuusika. Loomulikult on majas ülirange turvasüsteem: kõikjal, kaasa arvatud kivist siseseintes, paiknevad varjatud kaamerad – privaatsus on Gatesile ülioluline.

Oluliseks on Gatesile viimastel aastatel muutunud ka nõrgemate heaolu.

„Tahaksin, et leiutataks aidsivastane vaktsiin,” vastas ta Newsweeki online-intervjuus küsimusele, mida ta paluks pudelist välja tulevalt džinnilt. „Ja ma soovin, et igal Ameerika lapsel oleks vaatamata tema sotsiaalsele taustale võimalus saada hea haridus. Ma tean, et need on suured soovid, kuid loodan, et saame need teoks teha, isegi kui me pudelist džinni ei leia.”

Microsofti 30 aastat

1975 paneb Gates koos keskkooliaegse sõbra Paul Alleniga aluse tarkvarafirmale Micro-Soft.

1981 valib arvutitootja IBM oma personaalarvutite operatsioonisüsteemide tootjaks Microsofti, kelle Microsoft Disk Operations System (MS DOS) saab personaalarvutite juhtivaks operatsioonisüsteemiks.

1985 töötab Microsoft vastukaaluks Apple Macintosh süsteemile välja oma graafilisel lahendusel põhineva operatsioonisüsteemi Windows, mis muutub kiiresti ülipopulaarseks. Tänagi on 90% personaalarvutite kasutajate arvutis just Windows

1986 kasvab Microsofti väärtus 61 miljoni dollarini.

1995 brauserisõjad: Microsoft liidab Windows 95ga Internet Exploreri, mis mõjub laastavalt rivaalide nagu Netscape äritegevusele.

1997 rajatakse meiliteenust pakkuv Hotmail.

mai 1998 USA Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki kaebavad Microsofti kohtusse, süüdistades firmat tarkvaraturul monopoli loomises. Kohtuprotsess lõpeb 2002 otsusega, et kompanii tuleb lahku lüüa kaheks osaks, kus üks tegeleb operatsioonisüsteemide ja teine tarkvarakomponentide tootmisega. Gates kaebab otsuse apellatsioonikohtusse ning 2001 jõutakse Justiitsministeeriumiga kokkuleppele kehtestatud (ja paljude poolt liiga leebeteks peetud) sanktsioonides. Kokkuleppe kohaselt kohustus Microsoft andma oma konkurentidest tarkvaraarendajatele informatsiooni, mis tagaks, et nende tooted oleks ühitatavad Windowsi operatsioonisüsteemiga.

2000 teatab Gates, et astub MS tegevjuhi kohalt tagasi ning on edaspidi vaid firma juhatuse esimees ja Microsofti tarkvara peaarhitekt. Kompanii peadirektori koha võtab üle Gatesi ülikooliaegne sõber, tema juures juba 24 aastat töötanud Steve Ballmer.

märts 2004 Euroopa Komisjon algatab Microsofti vastu kohtuasja konkurentsiseaduste küsimuses. MS-le määratakse 613 miljoni dollari suu-rune trahv, sanktsioonide kohaselt peab MS teiste tootjatega jagama teatud ärisaladusi ning tootma Windowsi, mis ei sisalda Windows Media Playerit.

august 2005 MS võidab kohtulahingu spämmikuninga Scott Richteri vastu, kes peab MS-le maksma kahjutasu 7 mln dollarit.

23. septembril 2005 tähistab Microsoft 30. aastapäeva.

22. novembril 2005 paiskab Microsoft turule uue multifunktsionaalse mängukonsooli Xbox 360 ning mitmeid uusi mänge, lootes nii konkurentsi pakkuda kolmanda põlvkonna Sony Playstationile ja Nintendole.

2006 tuleb välja täiendatud Windowsi versioon Windows Vista. Kaheldakse, kas see suu-dab konkurentsi pakkuda Google’i desktopile, mis plaanib ära kaotada Start-menüü ja ühendada otsingusse personaalarvuti ning interneti-sisu, mida MS on seni lahus hoidnud.

Allikad: GraphicNews, Wikipedia.org

Bill Gatesi ökomaja

Majas on 7 magamistuba, 24 vannituba, 10 vanni, 6 kööki, 6 kaminat, bassein, spordisaal, saunad ja riietusruumid, trampliinituba, raamatukogu, 20 istmega kodukino, 2 garaaži, konverentsikeskus ja töötoad, 150 inimest mahutav vastuvõtuhall ning vihmavee äravoolu probleemide lahendamiseks majja ehitatud tehisoja.

Arhitektid | James Cutler and Peter Bohlin, sisekujundus: Thierry W. Despont.

Maja ümbritsevad paekivist jalutusrajad, selle kandeseinad on viimistletud liivakivi ja graniidiga.

Maja on ehitatud poolenisti mäe sisse, mitmetes ruumides annavad valgust laes olevad «valguskaevud».

Elamise kõrgtehnoloogiliseks muutmiseks veeti majja 83 km kaableid.

Ehitusel selgus, et üks seedripuu on Gatesi meelesti veidi vales kohas, niisiis nihutati see 15 sentimeetrit kõrvale. Gates soovis, et ehitusel säilitataks maja ees olev 40aastane vaher. Nüüd jälgivad monitorid puud 24 tundi päevas, ja kui puu tundub liiga kuiv, saab ta kohe paraja annuse vett.