Ta valmis siiski, ehk Kuidas KUMU kortermajade asemele kerkis (6)

Marika Valk, kas KUMU valmimine on ime?

Varem või hiljem oleks KUMU valminud niikuinii. Raske on minult järgnevat lauset oodata, kuid minu jaoks oli üllatus, et KUMU valmis kokkuvõttes nii kiiresti. Olen tuttav mitmete kultuuriehitistega maailmas ja nende ehitamisega on alati probleeme. Meil kulus 14 aastat, ja valmis pole pelgalt KUMU, vaid ka paljud teised kunstirajatised. Sydney ooperiteatrit ehitati üle 20 aasta…

Mujal maailmas vaieldakse sisuliste küsimuste üle. Seal ei tõstatata keegi küsimust, kas kunstimuuseumi on üldse vaja.

Arvate, et KUMU valmimisega on küsimus, kas vajame seda või mitte, päevakorralt kadunud?

Kindlasti ei ole. Õige varsti võime mõnest lehest lugeda KUMU kohta päris huvitavaid arvamusi. Tean seda. Üheks küsimuseks jääb kindlasti, kas muuseumile peab just nii palju raha kulutama.

Ei ole võlur

Kui KUMU valmimine on ime, kes olid siis kolm võlurit, tänu kellele idee teoks sai?

Kindlasti tollane rahandusminister ja hilisem peaminister Siim Kallas. Rääkisin temaga sellest väga palju. Ta on väga suur arhitektuurihuviline. Rahandusministri ja parteijuhina oli tal palju mõjujõudu ning ta ütles, et ühel hetkel peame tegema otsuse. Ja küllap siis ta otsustaski… Sellest hetkest muutusid asjad palju selgemaks ja KUMUst sai reaalsus.

Ülejäänud kahte võlurit ma ei oskagi öelda.

On teil kiusatus ka ennast mainida?

Ei ole. KUMU kerkis tänu järjekindlusele. Minu teene on selles, et ajasin asja tüütu järjekindlusega. Mina pole võlur, olen tavaline töötegija.

KUMU on üle 10 aasta olnud poliitilise võitluse tallermaa. Iga poliitik on soovinud KUMU najal ennast upitada ja konkurenti maha teha? Teidki on süüdistatud poliitilises erapoolikuses.

Päris nii see vist ikka ei ole. Üks majandusmees imestas, miks KUMU sihtasutuse nõukogu kõiki külmaks jättis. Ehituseks kulutatakse üle 600 miljoni, aga ikka arvatakse, et tegu on mingisuguse muuseumiga! Muuseum ei ole ahvatlev ega tooda kasumit.

Reformierakond on kogu aeg KUMU eest hea seisnud. Mina ja Heinz (abikaasa Heinz Valk – U. S.) ei kuulu Keskerakonda. Heinz osales kunagi Rahvarinde ridades, kuid ühel hetkel pani ta ameti maha. Tõsi, eks kunagi on neis mängudes sees oldud küll.

Poliitikutest on suurima muutuse on läbi teinud Tõnis Palts, kes kirus, et miks küll ligi miljard krooni KUMUle kulutatakse. Nüüd aga kiidab…

Mul on Paltsi sõnad üles kirjutatud. Ta on geniaalseid lauseid öelnud. Ta ütles KUMU kohta tondiloss, nimetas seda investeeringuks, mis kunagi raha tagasi ei too. Aga kui ta nüüd siin käis, oli ta siiras ja imestas, et kui tore hoone.

Vabandas ta teie ees?

Seda ta ei teinud, kuigi… Ta on ikkagi poliitik, Saaremaalt pärit. Nad on natuke teistsugused inimesed ja eriti arenenud huumorimeelega.

Kas te tundsite poliitilist survet, et ehitajad KUMU igal juhul enne valimisi üle annaks?

Minuga pole sellest räägitud. Aga nii on arvatud kogu aeg.

Ehitajad elavad juba poolest suvest teadmises, et maja tuleb enne valimisi üle anda.

Kas mängus on valimised? Olen võib-olla naiivne… Esimene tähtaeg oli 5. mai, siis 9. september, lõpuks otsustati 30. september. Kõik sõltus ehitajast. Meie tahtsime avamise korraldada valgel ajal, nüüd see ei õnnestu. Maja saame kätte nüüd, avamine on aga talvel.

Kummaline, kuid KUMU nurgakivi pandi enne eelmisi valimisi. Siis liikus kõigest jutt, et Palts uuris, palju maksaks KUMU vundamendiaugu konserveerimine. Siis oli meil poliitilist toetust väga vaja. Kuigi me ise oleme apoliitilised, sõltume ikka poliitikutest.

656 miljoni eest ajalugu

Kui palju KUMU ehitus ja eksponaatide kolimine kokku maksma läheb?

Alla ühe miljardi krooni, kohe täitsa kindlasti. Kaks aastat tagasi kirjutas Palts, et miljard krooni võrdub KUMU.

Maksma läheb 656 miljonit krooni. Ehitus pole planeeritust kallimaks läinud. Meie lagi on 700 miljonit.

Seega on veel kulutamisruumi?

See pole ka päris nii. Kogu raha käib läbi sihtasutuse ja rahanumbrites on ka palju raamatupidamist. Kolimine on vaevaline ja sõltub paljudest asjaoludest, aga rahas on see maksimaalselt miljon krooni.

Eestis läheb tee-ehituse rahast alati midagi poliitikutele. Kas iga KUMUle kulutatud sent on läinud ausalt ja õigesti?

See on nüüd küsimus sihtasutusele ja Voldemar Prometile (tegelevad vaid KUMU ehitusega – U.S.). Loodan väga, et nad võivad käe südamele panna ja öelda, et kõik on kulutatud ausalt.

Mark Soosaar rääkis mõni aasta tagasi, et KUMU asemel peaks kogu Eestisse ehitama palju väikesi muuseume. Nüüd KUMUt vaadates tundub ta jutt rumal?

Oleme Margiga head tuttavad ja tal on alati palju ideid. Aga ta ei oska ka vist väga hästi arvutada. Kui kõik need väikesed muuseumid vastaksid nõuetele, läheksid need palju kallimaks. Aga Soosaar tahab alati vaielda.

Juba 1996. aastal pakkus mõni rahvasaadik, et kunstimuuseumi kogud võiks paigutada üle Eesti. Kogu maailmas on siiski kehtestatud reeglid, kuidas kunsti hoida. Tartus on ka kunstimuuseum ja peaks katma Lõuna-Eestit, aga austusega Eesti linnade vastu tuleb mõista, et Tallinn on Eesti kõige suurem linn ja siin käib kõige rohkem turiste. Siin on kulutus kõige põhjendatum.

Millised olid ja on KUMU vastaste peamised argumendid?

Kusjuures raha polegi olnud põhiargument. Raha kui argumenti saanuks palju jõulisemalt kasutada. Imestan, miks nii vähe tõmmati mängu lastega peresid, pensionäre… Raha kõrval oli argument ka Soome arhitekti võit, mida Eesti kolleegid ei neelanudki alla. Sõltuvalt sellest, kui lähedal mõni meie arhitekt oli poliitikutele, tekitasid nad meile päris palju probleeme.

Vahepeal tekkis idee ehitada hoopis moodsa kunsti muuseum, siis läks lahti kisa kasarmute ümber, siis räägiti, et projekt on vananenud jne. Aga laseme ajal minna, siis on lihtsam analüüsida, millistel põhjustel teatud argumendid välja käidi.

2000. aastal, mil rahastamine oli lahendatud, lahvatas asukohaprobleem. Tean kuulujuttu, et KUMU asukoht oli mõeldud teistele objektidele.

Sinna pidid kerkima kortermajad?

Kortermajad, villad, isegi Kadrioru parki oli planeeritud krunte. 1991. aastal ütles Tallinna tollane linnapea kuldsed sõnad: «Sa oled nii rumal, et usud, et sellele kohale võiks tulla mingisugune muuseum. Siia tuleb viietärnihotell. Mõtle sellele vaatele…»

Kas usute, et inimesed ikka hakkavad KUMUs käima?

Usun. Eesti Kunstimuuseumi süsteemis on kuus muuseumi. Praegu teenime aastas 6–7 miljonit, see on päris korralik raha.

Kardan, et tegelikult põrkub KUMU juba esimese aasta lõpus probleemiga, et ei tule omadega välja.

Arvan, muuseas, et nii ei lähe. See võib juhtuda teise või kolmanda aasta lõpus. Oleme arvestanud, et Kadrioru lossis on tipphetkel 700 ja KUMUs 1400 inimest. Tegelikult oli aga juba Kadrioru lossis tipphetkedel 1400–1500 inimest. See annab alust loota, et ka KUMUsse tuleb rohkem inimesi. Ülerahvastatus pole ju ka hea.

Savisaar jagab toetust

Kas teie töö on KUMU valmimisega tehtud? Või läheb alles nüüd tööks ja võitluseks?

Valmis on ainult maja. Sisuga on tegeldud kogu aeg ja tegeldakse ka edasi. Uues majas tuleb esmalt logistika selgeks saada. Maja on keeruline, arvutisüsteemid uued, näitusteosakonnas ja hoidlates on uus tehnika. Jaanuaris peaks kogu maja tööle minema. KUMU käivitamisega on ikka veel tohutult tööd.

Aga milline daam seda maja käivitama ja juhtima hakkab: Marika Valk või Sirje Helme? Käimas on ju kibe konkurss.

Konkurss on loomulik, selline on muuseumiseadus. Sõltub, kes hakkavad konkureerima… Helme minu teada ei taha kandideerida. Kuna meie vastutada on kuus muuseumi, peab olema ka üldvastutus. KUMU kõrvale jäävad ikka ju ka teised muuseumid.

Räägitakse, et olete jätkamisest rääkinud ka keskerakondlasest kultuuriministri Raivo Palmaruga, kes edastas teile Edgar Savisaare toetuse.

Oleme Palmaruga rääkinud, et minu jaoks on olukord väga keeruline, kuna konkurss langeb muuseumi ülemineku perioodi.

Kas Palmaru avaldas teile toetust?

Kuidas ma nüüd ütlen… Ta arvas, et olen asjadega hästi hakkama saanud ja võiksin konkursil osaleda. Aga ajaga võib palju muutuda ja see võib ka poliitikute toetust muuta. Konkurss võiks olla kena ja aus.

Oletame, et te kaotate konkursi. Kas hakkate ka KUMU teise, kriitilisema, pilguga vaatama?

Ma pole jõudnud konkureerimisele isegi mõelda. Praegu on esimest korda ahvatlus mängust välja astuda. Varem pole seda lihtsalt olnud. Kõik on valmis, 14 aastat on meeletult pingutatud ja nüüd ei lähe lihtsamaks.

Nüüd peavad uued ja vanad moodustama ühise meeskonna. Inimesed on KUMU juures kõige suurem väärtus. Aga kui ma konkureerin ja kaotan, siis pole midagi teha. Kas ma pärast seda ka ellu jään, on omaette küsimus… (naerab)

Missuguseid puudusi te ise Marika Valgul näete?

Jumal seda teab. Kõik ministeeriumid on praktilisest elust piisavalt kaugel. Allasutused teevad kõike. Ministeerium ei pruugi olla kunstimuuseumi uue struktuuriga rahul. Kes siis ikka alluvatega rahul on?

Alati saab teile ju ette heita, et turvamehed varastasid kunagi kunstiteoseid, siis jäite turvafirmale miljon krooni võlgu, te tülitsete maja ehitamise eest vastutava Voldemar Prometiga… Olete valmis musta pesu pesema?

Prometiga me ei tülitse, näeme mõningaid asju erinevalt. 1992 ja 1993 kunstimuuseum kolis ja see oli meile väga raske aeg. Aga ministeerium meile turvalisuse jaoks raha ei andnud, pidime selle ise hankima. Kui nõuti litsentsitud turvafirmat, küsiti meilt esialgseid kalkulatsioone. See oli 6–8 miljonit. Raha aga polnud. Leppisime ministeeriumiga kokku, et meie tõmbame kulusid kokku ja nemad otsivad miljoni juurde. Nad aga ei leidnud. Siis kaks aastat tagasi tegime meeleheitliku pingutuse ja maksime võla ise ära. Siinjuures paneb imestama, kuidas pidevalt makstakse Vanalinnastuudio miljonivõlgasid…

Suve lõpul küsisite sihtasutusest veel ligi 8 miljonit krooni juurde. Mis teile siis varem kahe silma vahele jäi?

Mitte midagi. Osa summast oli juba hankes sees. Me ei leidnud varem liigutatavaid vaheseinu. Alles tänavu mais leidsime ühe Saksa muuseumi, kus neid toodetakse. Lisaks hankisime veel tehnikat ja valgustust. Selle oleks võinud ka ära jätta, aga tahtsime maksimaalset tulemust. Hiljem pole enam niikuinii võimalik raha juurde saada.

Väidetavalt soovisite endale KUMUsse sisse seada ligi

250 000 krooni väärt kabinetti. Vastas see siis tõele?

Ikka 350 000… Seda ma peaks teilt küsima, kes selle loo SL Õhtulehte lekitas. Sihtasutuse juhatus otsustas viimase rahajaotuse. Minu kabineti mööbli taha oli kirjutatud disainmööbel, aga summasid polnud. Siis kirjutati sinna number, mis ei läheks riigihanke alla. Mulle ei rääkinud sellest keegi. Nädal hiljem oli lugu juba teie lehes.

Kui palju mööbel siis maksis?

Seda pole isegi arutatud. Meie sisekujundaja küsis, millist mööblit ma tahaksin. Vastasin, et võtan vana mööbli kaasa. See aga ei sobi. Ma isegi ei tea, mida 350 000 mööbli puhul tähendaks.

Et eestlased ei unustaks

Kas kujutate juba ette, mismoodi ekspositsioonid teie silma hakkavad rõõmustama?

Ikka. Kui ehitajad lähevad, hakkame kohe kolima. Veel ei tea, kas kõik plaanid ka sobivad. Iga idee ei pruugi saalidesse sobida.

Kas maailmast on KUMU vastu juba huvi tuntud?

Tegeleme juba ammu turismifirmadega. Nad on KUMU oma pakettidesse sisse pannud. Kumu KUMUst on levinud kiiresti, eriti Põhjamaadel. KUMU peab nägema – see mõjub. Ükski pressiteade ei tee seda tööd ära.

Kui palju te olete planeerinud KUMUsse 2006., 2007. ja 2008. aastaks külalisi?

Oleme arvestanud 200 000 külalist poole aasta jooksul, alguses võib-olla isegi rohkem. Peame lähtuma bussikohtadest parklas. Eestis elavad inimesed tulevad seda kindlasti vaatama ja neid me ootamegi.

Te ei karda, et eestlaste tee KUMUsse rohtub kiiresti ja meile saab sellest 650 miljonit krooni maksev hoidla?

Töötame selle nimel, et nii ei läheks. Oleme KUMUsse kavandanud erinevaid tegevusi. Siin saab korraldada üritusi 24 tundi ööpäevas.

Lõpetuseks annab SL Õhtuleht teile võimaluse kolme lausega reklaamida, miks peaks iga eestlane KUMUsse tulema.

Alguses tullakse vaatama muuseumi arhitektuuri. Siis kindlasti Eesti kunsti, mis on tõeline maailma tase. Ja kindlasti meelitavad inimesi need üritused, mida KUMUs teha ja vaadata saab.

KUMUst arvudes

KUMU arhitektuurikonkursi võitis soomlane Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 1999, uksed avab see 2006. aasta jaanuaris. Järgmisel reedel annavad ehitajad maja muuseumirahvale üle.

KUMU eesmärk on Eesti kunstikogude täiendamine, säilitamine, eksponeerimine, konserveerimine, restaureerimine jne. Hoonesse tuleb ka hariduskeskus.

KUMU ehituspind on 6430 m², korruseid 2+5, hoone brutopind on 23 920 m², ruume on 350, parkimiskohti 113, autotunnel on 120 ja jalakäijate tunnel 83 m pikk.

KUMU on näituseruume 5000 m², hoidlaid 1700 m², töökodasid 1100 m², külastajate teenindamise ruume 2500 m² jne.

Allikas: Eesti Kunstimuuseum