Võlurite kaardimäng röövis tuhandete noorte südamed (14)

«Ma ei tea, kas see on kõigiga nii, aga mina võiksin küll lõpmatuseni mängida,» tähendab Tallinna Reaalkoolis käiv Joonas. Kui oled end ühel kvalifikatsiooniturniiril kaheksa parema hulka võidelnud ja pääsenud kord aastas peetavatele Eesti meistrivõistlustele, siis seal ei tohi pikk päev ära väsitada. Võistlus kestab kaks päeva: esimene päev kuus tundi ja kui edasi saad, siis teine päev mängid oma kümme tundi. See on noormehele kukepea.

Kui tahad «Magicut» mängida, peab nupp nokkima. Juba lapsena, kui midagi muud teha polnud, mängis Joonas maal vanaisaga malet.

«Varem käisin kergejõustikutrennis, kuid siis tulid liigeseprobleemid. Mõtlen, et nüüd hakkan tennises käima. Aga loomingulise poole pealt… «Magicust» mulle praegu piisab.» Kuna «Magicu»-inimesed saavad tihti omavahel kokku, siis on Joonal kolme-nelja aasta jooksul tänu mängule tekkinud juurde paarkümmend head tuttavat.

Vanemad elavad poja edusammudele mängus kaasa ja Joonas on proovinud ka nendega mängida, aga see ei kuku hästi välja. Vanematel hakkab igav, ja ega nad suuda ennast ka reeglitest läbi närida.

«Reegliraamat on nii paks, et läbilugemine võtab mingi kaheksa tundi. Kergemad reeglid loed paari tunniga läbi,» avaldab Joonas.

«Magicu» kaardid on erilised, mida tuleb osta ja koguda. Kaks inimest, mõlemal on oma kaardipakk, mängivad teineteise vastu. «Mängukaartidest on nad täiesti erinevad – kujundus ja kõik muu.»

Enamiku ingliskeelsete kaartide peal on loomad, osal on peal maad. Mäng käib kordamööda – mida rohkem maakaarte oled välja käinud, seda tugevamaid loomi tohid võitluses kasutada. Loomad võitlevad omavahel.»

«Igal kaardil on peale kirjutatud, mida ta teeb ja mis ta on.» Lisaks on paremas nurgas kaardi tugevus. Kaardid on jagatud seeriateks. Iga paari kuu tagant lastakse välja uus seeria. Võistlustel on öeldud, milliste seeriatega võib mängida.

Algne pakk kahele mängijale maksab umbes 150 krooni. Turniiripakid võivad maksta 2000–3000. Mõned vanemad ja haruldasemad kaardid maksavad suisa mitu tuhat dollarit. Joona ostetud kaartidest oli kõige kallim 200 krooni. Internetist saab paarikümne USA sendi eest kaarte juurde tellida. «Veel saab osta pakkidena, aga sa ei tea enne avamist, mis seal sees on.» Korduskaarte vahetatakse. «Algajad tavaliselt ostavad pakke ja siis vahetavad korduvad kaardid nende vastu, mida neil vaja on.» Kui oled osav mängija, siis hakkad ostma neid kaarte, mida sul vaja on, kas või kallimalt. «Nii tuleb kokkuvõttes odavam.»

Ühe pakiga saab tavaliselt mängida pool aastat või aasta, sest seeriad vahelduvad kogu aeg. «Enamik võistlusi on ikka uuemate seeriatega. Kui mõni seeria on aasta aega vana, siis sellega eriti kuskil mängida ei saa.»

Ametlik kodulehekülg on www.wizardofthecoast.com.

«Magicuga» võib hullult pappi teenida

«Seal on kaks võlurit, kummalgi on 20 elu. Nad hakkavad lauale kolle võluma ja need kollid hakkavad vastastikku lendama ja ründama. Kellel elud nulli peale lähevad, see on kaotanud,» räägib «Magicu» propageerija Aare Klooster mängu põhimõttest.

Mullu sai mäng 10aastaseks. Eestisse jõudis see kuus-seitse aastat tagasi.

Ideelt sarnaseid kaardimänge on veel: «Lord», mis on tehtud «Sõrmuste isanda» filmi järgi, siis on populaarne Jaapani mäng «Yu-gi-oh» . ««Magic» on maailmas kõige popim. Teised reeglina tulevad ja lähevad,» ütleb Aare.

Inimestel pole mäng üle visanud, sest see tekitab iga kord kõvasti adrenaliini. «Hästi palju on strateegiaid, kuidas oma pakki teha,» ütleb Aare. «Mõnedele meeldib lihtsalt vaadata ilusaid pilte ja kaarte koguda. Nagu iga teine hobi.» Mängitakse 60kaardiste pakkidega. «Aga inimestel on tuhandeid ja kümneid tuhandeid kaarte,» teab ta.

«Magicut» taob Eestis 1500 inimest, aktiivselt käib võistlemas 150. Suuremaid võistlusi peetakse kord kuus, väiksemaid korra nädalas. Eesti meistrivõistlustel osales 62 inimest. Aare napsas seal tänavu teise koha. Maailmameistrivõistlustele saavad minna ainult kohaliku suurvõistluse kolm paremat mängijat.

Eestlased on maailmameistrivõistlustel jäänud kuskile keskele, nii 150. koha peale. «Seal me midagi head ei ole saavutanud,» ütleb Aare. «Aga seal on elukutselised mängijad. Esimesed sada on sellised, kes muud tööd ei tee ja teenivad selle mänguga väga suuri summasid. Esimene koht saab MMil minu teada 100 000 taala.» Isegi 74. koht sai tasku krõbisema 1000 dollarit.

«Magicu» kaarte müüakse kahes poes (Tartu mnt. 7 ja Liimi 1). Seal saab ka teiste mängijatega kokku.