PUHKAJA: ETV tunnustatuim saatejuht Aarne Rannamäe on sellest nädalast puhkusel. Ühiskonnas toimuvat jälgib ta niisama ahnelt kui muidu, sest sel laupäeval juhib ta Vikerraadio jutusaadet «Rahva teenrid». Aga loomulikult käib ta iga päev ka jooksmas või rattaga sõitmas.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
22. juuni 2005, 00:00

Aarne Rannamäe suurimad kriitikud on naiskolleegid (24)

ETV uudisteajakirjanik Aarne Rannamäe tunnistab, et pärast 14tunnist ja viis korda samu uudiseid loetud tööpäeva on ta kurnavast rutiinist tihti väsinud.

Kas teie jaoks lõppes elu parim hooaeg? Saite ETV parima meessaatejuhi tiitli, tegite intervjuu USA presidendiga, teie AK miniintervjuust on saanud omaette kaubamärk…

Ei usu. Mind ei pärjatud ju esimest korda ETV tippsaatejuhi tiitliga. Mul on kodus neid tiitleid juba kolm või neli. Kui kolleegid omavahel määravad auhindu, siis on tore, aga… Las olla.

Bushi intervjuud on väga ületähtsustatud. Oleme ausad: mul ja ETVl polnud intervjuu toimumises mingit teenet. Minu jaoks oli kõik selle ümber huvitavam ja tähtsam kui seitse minutit Bushiga rääkimist.

Olete Eesti televisioonis lae saavutanud. Tõusta pole enam kuhugi?

Aga kuhu peab tõusma? Mida see tähendab? Minult on küsitud, et kui Bushiga on intervjuu tehtud, siis kes võiks olla järgmine. Olen vastanud, et Jumal. Poliitikaredelil keegi kõrgemal ju ei seisa.

Mulle meeldib Palestiina põgenikelaagrites käia ja afgaani laste isadele ja emadele mõni dollar anda, et nendega intervjuu teha.

Teie karjäärile andis tõuke AK uus formaat, kus saatejuht saab inimesi küsitleda. Sobib teile küsitlemine rohkem kui uudiste mahalugemine?

Mulle meeldib väga küsida. Kõige tüütum ongi uudiste mahalugemine. Eriti, kui see on hilisõhtul. See on mulle tõeline piin. Kui saab teha stuudio- ja telefoniintervjuusid, siis see mulle meeldib. Minu jaoks teeb see saate lühemaks…

Kas teil sel hooajal mingi saade või intervjuu ka täielikult ebaõnnestus?

Vist mitte. Olen omandanud taseme, et väga põhja ei anna langeda. Pärleid on kindlasti vähe, aastate jooksul umbes 2–3.

Millised?

Toomas H. Ilvesega, kui ta parteijuhi kohalt lahkus. Siis Mart Laariga. Ta abiline sosistas kõrva, et räägi ta (Rannamäe – U.S.) surnuks. Siis pakkus pinget küll. Palju oleneb esinejast ja teemast. Kui asi on karjuv, siis on mõnus küsitleda.

Minu kohta öeldakse, et olen kuri. Aga ma pole kunagi kuri. Tean, et võin nii välja paista. Ajan tempo üles ja siis on tore vaadata, eriti poliitikut, kuidas vassitakse ja eksitakse.

Kui tihti tunnete, et olete küsimustega üle piiri läinud? Et muutute liiga ründavaks?

Kas olen läinud üle piiri?

Kvoodi- ja mõõdikuskandaali haripunktis oli intervjuu Ken-Marti Vaheriga vägagi ründav…

Seda ma mäletan. Jah, ta juttu oli tõesti raske uskuda. Ma ei tea, mis on piir. Mina olen selle stiili AKs välja mõelnud ja vahelesegamine on osa sellest. Mõõdikud oli kuum teema ja sai ka vastava kajastuse.

Mõnikord olen võib-olla üle piiri läinud hoopis teistel põhjustel. Siis, kui esineja ajab ikka täitsa imelikku juttu.

Kes on teile näkku valetanud või muidu imelikku juttu ajanud?

Meil on üks naisminister, kes tegeles suhkrutrahviga. Tema jutt polnud adekvaatne.

Küsimusele, kas riik on suhkrutrahvis süüdi, ei saa vastata, et riik pole üldse süüdi. See on inimeste õiglustunde ja muude emotsioonide vastu.

On teid mõne intervjuu pärast ETVs või mujal korrale kutsutud?

Maja seest ma ei mäleta, poliitikud aga muidugi. Samas mind julgustavad poliitikud, kes just tahavad mu saatesse tulla. Neil on minuga põnev.

Kas telemajas on üldse teie jaoks autoriteete, kelle soovitusi kuulata? Või te olete ise maja suurim autoriteet?

Päris nii see ka pole. Aga need, kes pole ehk autoriteedid, ongi just õlalepatsutavalt öelnud, et natuke… Eriti naiskolleegid.

Kas vastab tõele, et kui Vaheri mõõdikuskandaal algas, helistas ETVsse justiitsministeeriumi avalike suhete töötaja ja uuris, et ega ometi Rannamäe õhtul ankur pole?

Ministeerium ise pakkus võimalust, et minister tuleks õhtul stuudiosse. Meie olime rõõmuga nõus. Võib-olla alguses küsiti tihedamalt, kas mina olen stuudios. Enam ei pöörata sellele tähelepanu. Isegi meie praegune peaminister on soovinud tulla just Rannamäe juurde. Talle meeldivat. Mulle on see tunnustus. Suur osa meie poliitikutest on vana aja inimesed, kes pole väljendamisoskust õppinud. AKs tuleb see välja.

Kui palju on Eestis nutikaid poliitikuid, kes ei oska end väljendada, ja rumalaid, kes päästavad sisutühjuse hea väljendamisoskusega?

Poliitikud on kõvasti arenenud. Paljud kõmisevad, aga oskavad rääkida ja päästavad oma naha.

Juhan Partsi karjäär läks oskamatu esinemise nahka?

Paljuski küll. Lisaks ka välissuhtlus ja Lihula.

Aga kui AKs poleks lühiintervjuusid, mida te siis teeksite?

Kui ma AKd hakkasin lugema, siis intervjuusid polnud. Mina lõingi AK lühiintervjuu. Esimene intervjuu oli Villu Reiljaniga.

Tihti tundub, et teie lühiintervjuud AKs on liiga pikad.

Nõus. Kui esineja süü tõttu ei tule lõpp piisavalt kiiresti, siis pole midagi teha.

Kas Aarne Rannamäele omanimelist jutusaadet on pakutud?

Oma saadet pakkus 1990ndate alguses mulle Raul Rebane. Olen vahel mõelnud, et kui AKd ei viitsi enam lugeda ja 14tunnise tööpäeva rutiin tapab… 9.30 tööle ja 23.30 koju… Viis korda lugeda sama uudist ei paelu vist kedagi.

Meid kutsutakse hellitavalt merendusterminiga ankur. Olen ankur olnud nelja aasta jooksul kaks nädalat.

Ankur olen siis, kui astun stuudiosse, aga ma ei tea, mis hakkab juhtuma. Siis tulevad jooksvad sündmused peale. Nii oli metanooli, kaksiktornide, Hiiumaa lennuõnnetuse, Iraagi sõja ja Tai tsunami ajal.

Olen ka toimetuses öelnud, et meie amet on tüütu. Kui oleks üks saade päevas ja saaksin pool tundi ise korraga teha, oleks huvitav.

Olen mõelnud, et pärast AKd võiks olla saade, kus uudised ja kommentaar segamini. Meie kohalikud korrespondendid on kõik ju kasutamata. Aga see pole isegi veel toores idee. See on lihtsalt üks mu mõte. See võiks olla väljapääs AK rutiinist.

Kas AK legendaarne diktor Marite Kallasma lahkus ETVst teie pärast?

Mina küll ei tunne end süüdi olevat. Mina olen lihtne palgatööjõud. Ma ei saa olla süüdi, et teen oma tööd nii, nagu teised ei tee. Marite on läbi aegade Eesti parim diktor, nii teles kui ka raadios. Mina olen väga vilets diktor. Ma pole end selleks ka koolitanud.

Kuidas te suhtute kolleegidesse, kes on teinud ühe saate või sarja, aga peavad end juba staarideks?

Teie leht kleebib ju neid silte.

Aga teie olete staar?

Ei. Pean end ajakirjanikuks. Kes on staar? Öeldakse ju, et staar peab olema kättesaamatu. Aga Eestis mõni nimetab end ise staariks. Ja mõni peab end staariks. Olen ju kõigile kättesaadav.

Kes on teie arvates Eestis telestaarid?

Eestis pole staare.

Urmas Ott?

Ta oli vanasti mu hea ja tore kolleeg. Nüüd pole me kaua kohtunud.

Aunaste? Kersna?

Nad on päris samasugused kui mina. Võib-olla oskavad nad teisiti käituda ja on saavutanud ka ETVs mingid privileegid.

Olete ETVs vääriliselt kinni makstud?

Normaalselt. ETV häda on see, et palk pole juba aastaid tõusnud. Paljudel on lepingud määramata ajaks.

Aga kui Kanal 2 või TV3 pakuvad teile 50 000 krooni kuus?

Ma ei läheks. Minu võimalused ETVs on üüratult suuremad. Näiteks võimalus lähetustes käia. Ja mis siis salata – ka mu positsioon on ETVs teistsugune.

Te vist tuleviku pärast eriti ei muretse?

Seda loodan küll, et ma kolme aasta pärast ei pea AKd enam lugema. Saateid võib ju ikka teha. Aga teistsuguseid. Ei pea ju ilmtingimata, jalad ees, AKst lahkuma.