Inimesed

KULO 20: kas onarhia on korra ema? 

Margo Pajuste , 23. aprill 2005, 00:00
KULO 80NDATEL: Tavalisest keldribändist millelegi enamale pretendeeriv keldripunk levis krabisevate makilintide näol kulutulena kogu Eestis.Foto: Erakogu
15 aastat varjusurmas vegeteerinud Kulo on tagasi ja premeerib meid alustuseks oma kunagise kuulsaima helikandja «Onarhia» CD-versiooniga.

No kas neid comeback´e viimasel ajal vähe on, kellele seda siis nüüd vaja, võiks ju küsida. Vastuargumendiks on Radio Mania mehe Toomas Rossi väide, et kui nad paar omaaegset Kulo lugu raadiokõlbulikuks restaureerisid ja eetrisse lasid, olnud vastukaja üllatavalt soe. Kodudes on omaaegsed lindid ribadeks kuulatud ja aeg korralikuks CD-formaadis helikandjaks küps, arvab Ross. Tegelikult on Kulo paar korda pärast taaskogunemist juba esinenud ja et seni on bändi suurepäraselt vastu võetud, otsustati tõsisema rünnaku kasuks.

Selle eest, et Kulo liikmed omal ajal üldse kokku said, peavad fännid tänama Nõukogude Liidus noorte töökasvatust propageerinud EÕMi. Vennaskonna esimeses koosseisus mängimise kogemusega Kojamees (kes selleks ajaks oli vist juba keskkoolist välja visatud) ja kitarrist hilisema esinejanimega Don Maccaroni moodustasid 1984. aasta Tarbja malevast leitud sõpradega üsna puhast punki mänginud ABSi.

Oma esimese kontserdi andis ABS 1985. aastal Koerus. Sellest Kulo oma 20aastast eksistentsi ka arvestab. ABS kasvas mõni aasta hiljem sujuvalt Kuloks üle. Tegelikult moodustas basskitarrist Abskin ülikooliaastail Tartus veel teisegi ABSi bändi, mis omal ajal teenis eesti rahvalaulude töötluste eest kõvasti kiidusõnu ja võrdlusi koguni Noor-Eestiga. Aga see on hoopis teine teema.

Igal juhul levis veel keskkoolis käivate poiste sirgjooneline, kuid algusest peale tavalisest keldribändist millelegi enamale pretendeeriv keldripunk krabisevate makilintide näol kulutulena Eestis. Kas julgeb keegi, kes 80ndate teisel poolel malevas käinud, väita, et ei ole õhtuti Žiguli õlle kõrvale Majaka makilt «Piprav***u» kuulanud?

Tõeline läbilöök saabus Kulo nime all juba tupeeritud juuste, värvitud silmade ja wannabe-Hanoi Rocksi imagoga. Kui ABSi põhiväljund oli underground-üritus Eesti kultuurimajades ja koolides (tervisi vanameister Riho Baumannile!), siis Kulo pääses koos teiste tolleaegsete kõvemate uute tulijate, Velikije Luki, J.M.K.E. ja Vennaskonnaga suurematele lavadele. Ja muidugi kõikvõimalikud «Noortestuudio pärastlõunad», «Soovid, soovid, soovid» ja nii edasi. Totalitaarse ühiskonna lagunemisest joobunud noorsugu nõudis omaenda eesti rokki niisama kompromissitult, nagu ta paar aastat hiljem varakapitalistliku korra koidikul sellest lahti ütles. 90ndate algul sai ohjeldamatu rokibuum otsa ja algas 2 Quick Starti laadsete tegijate ajastu.

Tollal oli Eestis kombeks albumeid välja anda peamiselt kasseti kujul, see pole aga igavene helikandja. Nii ongi Kulo senised üllitised «Dysenteria», «Onarhia», «Suur pettus» ja singel «Under the Kazatchok star» muutunud tõsisteks rariteetideks.

Neist just «Onarhia» on see plaat, millel Kojamehe ja Co kreisid ideed ja veidravõitu huumoritaju ei jää väikese seltskonna inside joke’i tasemele, vaid on suudetud ka laiemalt mõistetavasse muusikalisse vormi valada. Tõenäoliselt tänu sellele, et kaasati muusikaliselt endast tugevamaid isiksusi, näiteks Kalle Klein saksofonil, Jaak Vasar trompetil ja juba sellal kohaliku mastaabiga kitarriikooni staatuse saavutanud Mihkel Raud.

Kulos on originaalkoosseisust alles Kojamees – vokaal, Abskin – basskitarr, Don Maccaroni – kitarr ja Dante Priit – trummid. Abijõududena on kambas kitarrist Alon Rass, kes mänginud Tartu ABSis, Jaak Vasar trompetil ja elukutseline rokimees, peamiselt Vennaskonna trummarina tuntud Rainis Kingu.

«See ei ole mingi vanade peerude kokkutulek,» lubab Kojamees. «Mingit hinnaalandust me ei tee.» «Kui sa juba lavale lähed, peab sul seal lahe olema,» jätkab bassimees Abskin. «Ega rahvas loll ole, rahvas läheb kohe koju, kui vennad laval jumal küll, kaua ma veel pean siin kannatama nägudega on.» Tõepoolest, kui lähtuda ainuüksi eeldusest, et iga bänd olla oma liidri nägu, siis on Kulo puhul küll kindel, et ta on täpselt sama segane kui 20 aastat tagasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee