LUMEKUNINGANNA LOSS: Anderseni-aineliste kirjatööde ja tegelaskujude konkursile saabus 662 tööd 775 autorilt kogu Eestist. Ramil Halildu (pildil) võidutöö kannab nime «Lumekuninganna loss».Foto: Teet Malsroos
Inimesed
4. aprill 2005, 00:00

Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitja Laura Raag sõidab auhinnareisile Hans Christian Anderseni kodumaale

Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse tänavune võitja on Jõhvi gümnaasiumi VII klassi õpilane Laura Raag, kellele laupäeval andis Tallinna raekojas peaauhinna – perereisi Taani – üle kuulus taani muinasjutuvestja Hans Christian Andersen isiklikult.

Laura Raag kirjutas võidumuinasjutu rotist, kes tahtis saada muusikuks. Ehkki loo peategelane Rott Ro­tis­te on tüüpiline pe­relemmik, kellele koju maiustusi tassitakse, kes armastab Cartoon Networki ja rosinakomme ning kelle üleannetustega on kõik leppinud, ütleb Laura ise, et tema muinasjutu kangelane on päriselus mängurott, mitte lemmikloom. «Kodus on mul ainult merisiga,» sõnab tüdruk. See-eest Rott Rotiste soovunelm – saada heaks metsasarvemängijaks – on Laurale vägagi tuttav. Nimelt õpib tüdruk Jõhvi lastemuusikakoolis klaverit ja metsasarve. «Klaver meeldib mulle endale küll veidi rohkem, aga arvasin, et Rott Rotis­te­le meeldib metsasarv. See on selline rõõmus ja rõngas pill, täpselt nagu minu Rotistegi.»

Muinasjutte on Laura kogu aeg hea meelega lugenud. Talle meeldib nende fantaasiaküllus. Lemmi­kuks on Laural Harry Potteri raamatud. «Olen kõik eesti keeles ilmunud Potteri raamatud mitu kor­da läbi lugenud,» tunnistab tüdruk. Ka oma fantaasiategelasest Rott Rotistest on ta kirjutanud juba kolm muinasjuttu. Ja edukalt: juba mullu oli Laura Sten Roosi muinasjutuvõistlusel auhinnasaajate hulgas – ta pälvis ajakirja Hea Laps eripreemia.

Muinasjutuvõistluse peaauhinna, lennufirma SAS poolt välja pandud Taani-reisi üle on Laura siiralt õnnelik. Taanis ta varem käinud pole. «Taanis on küll aastasadadega palju muutunud, kuid see on ikkagi muinasjutumaa. Endiselt võib tunda seda õhustikku, milles Hans Christian Andersen oma muinasjutud lõi,» ütleb Taani Kuningriigi suursaadik Eestis Jorgen Munk Rasmussen.

Sten Roosi muinasjutuvõistlust korraldavad Ann ja Ants Roos oma varalahkunud poja mälestuseks juba 13. aastat, tänavu oli see pühendatud Hans Christian Andersenile.

21aastaseks elanud Sten Roos (6.09.1970–29.10.1991) oli Haapsalu poiss, kelle elutee lõpetas kaasasündinud haigus. Suure osa oma kasinatest aastatest pidi ta veetma ratastoolis. Liikuda poiss ei saanud, aga seda enam lasi ta lendama oma kujutlusvõime – kirjutas muinasjutte, millest osa on tema vanemad avaldanud kahes raamatus: «Steni muinasjutud» ja «Pääsuemanda jutustus».

Muinasjutuvõistlus on osutunud üle ootuste populaarseks – Roosidele on saadetud juba ligi 3000 muinasjuttu. Kirjutatud on neid tunduvalt rohkem, sest paljud koo­lid korraldavad ka eelvoore. Järjepidevamad osalejad on Jõgeva ühis­gümnaasium, Tartu Tamme gümnaasium, Haapsalu algkool, Tartu kunstigümnaasium, Kalmetu ja Patküla põhikool. Tänavu pälvis kõige tublima kooli auhinna Tartu Kivilinna gümnaasium. Ja ei tasu arvata, et muinasjutte vaid algklas­siõpilased ja ainult tüdrukud kirjutavad. Tänavu III koha pälvinud muinasjutu «Whirpooli müügimees» kirjutas Kivilinna gümnaasiumi VIII klassi õpilane Ants Siim.

«Nende aastate jooksul on ˛ürii silme alt läbi jooksnud terve Eesti Vabariigi arenemise lugu,» ütleb Ann Roos. «Kirjutatud on valimistest, pankade põhjaminekust, erastamisest, missivõistlustest, Tiigrihüppest ja isegi hundi kõhu avamisest laseroperatsiooniga.» Temaatika ulatub koolist kloonimiseni. Tänavu II koha saanud muinasjutu, Kivimäe põhikooli IX klassi õpilase Toomas Aasmäe loo pealkiri on «Seitsme päevaga vihmametsast Maarjamaale».

Muinasjutuhuvilised saavad Anderseni raamatutele tehtud eesti kunstnike illustratsioone vaadata Rahvusraamatukogus, kus on avatud suure muinasjutuvestja loomingule pühendatud väljapanek tervenisti kolmes saalis. Esindatud on 30 eesti köitekunstnikku ja 26 raamatuillustraatorit, võimalik on vaadata Anderseni teoste väljaandeid paljudes keeltes ning omanäolisi kunstnikukäekirju läbi aegade. Eksponeeritud on enamikule eestlastest lugejatele tuttavad Siima Škopi «Pöial-Liisi» originaalillustratsioonid ning Mare Hundi ja Anu Kalmu käesoleval aastal valminud «Pöial-Liisid». Kunstnikele on andnud inspiratsiooni rohkem ja vähem tuntud muinaslood – «Lumekuninganna» ja «Väikese Ida lilled», «Lumemees» ja «Haldjamägi» jt. Näitus jääb avatuks 30. aprillini.