Eile hommikul kell 7.05 suri Tallinna keskhaigla intensiivraviosakonnas kunagine menulaulja, vetelpäästja ja Kristiine halduskogu liige Rein Tuus.
«Ta oli jätkuvalt elurõõmus ja teotahteline,» kirjeldab Marika meest, kui see oli haiglasse uuringutele läinud.
«Käis kioskist lehte ostmas. Paar päeva pärast haiglasse minekut oli Reinul aga sisemine verejooks. Juba päeval, kui ma Reinu juures olin, kurtis ta, et kuidagi paha on olla… Verejooksu tõttu tehti talle terve öö vereülekandeid, kuid… Enam ta sellest kahjuks välja ei tulnud,» nuuksub Marika. Ta sirvib presidendi vastuvõtu fotosid, kus paar särab veel täies elujõus.
Üleeile õhtul paistis kõik justkui paremaks minevat. Hoolitsevalt muretses Rein, kas kaasa on endale haiglast koju sõitmiseks takso tellinud.
«Kas mu soeng on ikka korras?» viskas Rein haigevoodis vana popstaari edevuse üle nalja, kui abikaasa tema juurest kella veerand kaheksa paiku lahkus. Saatusliku telefonihelinani perekond Tuusi kodus jäi napilt kaksteist tundi.
Marika võitleb pisaratega
«See on niivõrd kohutav! Vaatasin parajasti («Terevisioonist») Reiljani intervjuud, kui telefon helises ja …» üritab Marika pisaratega võidelda.
Ta ütleb, et see on esimene telefonikõne, milles püüab pisaraid vältida, kuid see ei õnnestu…
14. aprillil, kui Rein saanuks 64aastaseks, pidi paar sõitma Rootsi lõõgastuma. «Kõik jäi pooleli. Vaatan siin laual tema asju… Isa suri mul kümme aastat tagasi, aga ma pole sellest siiani üle saanud. Ise oskan küll lohutada, et püüa olla tugev, aga nüüd on küll selline tunne, et …. Õudne! Lihtsalt kohutav!» ahastab Marika.
17 aastat professionaalse laulja elu elanud Rein Tuus reisis läbi kogu Venemaa ning sotsriigid. Kapitalistlikesse riikidesse teda ei lastud, sest onu elas Kanadas. Üheksa kuud aastast oli ta Eestist ära, ülejäänud aja olid ringreisid Eestis, lindistused, esinemised raadios ja televisioonis.
Kokku sai paar juhuslikult Pärnu rannas filmivõtetel. Rein oli just Kaug-Ida ringreisilt tulnud. Eesti koondise vehkleja Toomas Sootna kutsus sõbra Pärnu. Seisid Toomaga ja vaatasid – filmivõtted, esimene muusikavärvifilm «Ahvatluste tund». Kikerpuu, Lööve vehivad kätega, näitavad – minge ära, mis te passite noort tüdrukut… Marika Lenk oli siis 17aastane.
Kui Tuus pärast võtteid Rannarestoranis Marika tantsima võttis ja kohtama kutsus, keelas re˛issöör selle karmilt ära. Ja ehkki Marika oli öelnud, et Eesti muusika teda ei huvita, algas nende armulugu kümme aastat hiljem, 1979, uuesti. Ametlikult vormistati Marika ja Rein perekond Tuusiks 1985. aastal.
Viimase ajani optimistlik
Marika sõnul oli abikaasa viimase ajani nooruslik, optimistlik ja rõõmus: «Iga kord, kui me Reinuga väljas käisime, oli see justkui suur sündmus, mis niisama ei unune,» üritab Marika end rahulikuks sundida. «Temaga koos olla oli nii tore ja hea!»
Marika vend Heimar Lenk kinnitab, et Reinu lahkumine oli kõigile väga ootamatu: «Ta oli terve elu olnud tugev mees. Kõva sportlane ja laulumees. Siiamaani õiendas ja tuuseldas iga päev ringi.» Laulja ja d˛unglistaar Erich Krieger avaldab Reinu lähedastele kaastunnet: «Ta oli hästi sooja hingega meeldiv inimene. 70ndate lõpupoole, kui tema oli juba oma lauljakarjääri lõpetanud ja mina alles alustasin, hoidis ta mulle alati pöialt. Olime nagu südamesõbrad.»
Tuusi kaasaegne, siiani lavalaudadel esinev Uno Loop ehmatab siiralt, kui kuuleb Reinu surmast: «Jumal küll! Alles ta oli elus ja terve. Nägin veel teda hiljuti ja… Mis tal ometi juhtus?» on Loop okeeritud. Koos Tuusi-ga Eesti Riikliku Filharmoonia estraadiorkestris laulnud Loop meenutab ringreisidelt Reinu kui väga korrektset ja vaoshoitud meest:
«Ta pööras alati riietusele tähelepanu. Venemaal oleks võinud ükskõik mis hilpudes lavale minna, kuid tema jäi alati korraliku rõivastuse juurde. Kuigi legendid räägivad igasuguseid asju, polnud Rein üldsegi joomamees,» iseloomustab Loop kadunud kolleegi.
Kommentaarid (0)