KUI VANA ON? Mais 67aastaseks saav Eve Kivi kasutab kallist kosmeetikat ja teeb palju trenni. Ikka ilu nimel.
Inimesed
29. märts 2005, 00:00

Näitlejanna Eve Kivi hädas igavese noorusega: «No mul lihtsalt pole kortse!»

Eve Kivi on hädas kadedatega, kes panevad tema igavese nooruse ilulõikuste ja valehammaste arvele. Ehkki kolmekordset vanaema Evet peetakse vahel isegi tema enda poja pruudiks, pole ta ühegi noa all käinud.

«Tegelikult siiski on üks sensatsioon – mul tõmmati elus teine hammas välja,» kihistab maikuus 67. sünnipäeva tähistav Eve Kivi pisut teatraalselt. Naer on nende pihta suunatud, kes ei suuda leppida Eve Kivi mittevananemisega. Kes oletavad, et tegelikult on Kivi hallidel hõredatel udemetel blond parukas; et suu on täis klõbisevaid valehambaid, mis ööseks veeklaasi pannakse; et pingul nahk on mitmeid kordi noa all käinud. Üks noor südamearst uuris aastaid tagasi Eve kaela ja kõrvataguseid, et kus on siis õmblused ja ilulõikusearmid? Pole ju võimalik, et 66aastane paistab välja kui 45.

«45 aastat mulle pakutakse, mida ma saan siin teha? Poega pakuti mulle kavaleriks! No kui mul lihtsalt ei ole kortse, ega ma ei saa ju vagusid näkku teha,» on Kivi justkui lõhkise küna ees. Poeg saab järgmisel aastal 40. Evel on kolm lapselast. Vanim, 17aastane pojapoeg on juba ammu Evest pool meetrit pikem.

Koolis juba ilus

Et ta kenake on, märkasid juba klassivennad koolis.

«Mind ei kiusanud poisid kunagi,» on Eve juba maast-madalast harjunud tähelepanuga. Eve kandis alati juukseid patsis, tegi kõvasti sporti. Väikese pettusega – ehkki Eve oli alles 14, kirjutati tema vanuseks 16 – saadeti ta Balti matšile Riiga võistlema. Paraku ei tulnud üks odaviskaja kohale ning Evele pandi oda pihku ja kästi visata – et ometi mitte nulli saada!

«Ühe punkti sain ikka ära,» on Evel meeles. Siis kutsuti ta filmi ja sport jäi tagaplaanile. Sellest, et ta ei ole loomulik blond, pole Eve saladust teinud.

«Ilu on tähtis, nägu peab olema selline, mis eemale ei tõuka. Hingeilu tuleb hiljem välja,» vihjab Eve, mida mehed siiski esimesena märkavad.

Eve ei salga, et kosmeetikust õel on oma osa tema heas väljanägemises.

«Ta on parim. Ta teeb mulle kõige ilusama meigi, need noored meikijad teevad ju kõigile ühtemoodi, mulle teevad silmad nagu kuulid pähe,» räägib Eve.

Kaalunud on 162 sentimeetri pikkune Eve alati 52 kilo. Rasvast ei ole ta kunagi tahtnud süüa, dieeti pole pidanud. Küll on ta aga terve elu palju vett joonud ja võimelnud. Mõni aasta tagasi käis Eve veel viis korda nädalas jõusaalis.

«Sport hoiab naha trimmis, see ongi saladus,» reedab Eve. Ja muidugi näonaha puhastamine on tähtis! Eve vaatab peeglisse ja möönab, et 70aastast ta seal tõesti ei näe.

«Kui vaatan mõnda klassiõde, ei tunne äragi. Ja kui keegi kirjutab, et olen teinud ilulõikust, siis see solvab,» naerab Eve ega mõista 40seid, kes lasevad end lõigata. «See on ju noor naine veel. Mina lihtsalt ei julgegi minna, ma olen elus korra opil käinud ja veel minna noa alla vabatahtlikult? Olen ju kuulnud, et siin juuksejuurte juures veri jookseb, nahk ripub, jumal, mina sureksin sinna tooli ära,» kardab Eve Kivi.

Hiljuti nimetas üks disainer ajalehes Eve Kivi «vintskeks mutiks». Kivi ei saa sellest aru ja hakkab vastu: «Aga kui mul valehambaid pole, mis ma teen? Nii et, Eesti naised, pange aga rätid nutsus pähe, prillid ette ja valehambad suhu, isegi kui neid vaja pole, tukad ette. Siis te meeldite Eesti moeloojatele ja keegi ei kahtlusta teid ilulõikustes.»

Meeldib üksi elada

Ehkki Eve on kaks korda abielus olnud, on ta viimased 38 aastat üksi elanud. Abiellumata.

«Olin 28, kui Antsonist lahku läksin, ma ei taha lihtsalt abielluda ja paljud ei mõista seda. Üks re˛issöör on küsinud, et kas on midagi viga või? No ei ole, ma lihtsalt ei taha. Mulle meeldib olla üksi, ma ei taha olla kellegi teenija,» põhjendab Eve, miks ta ei ole enam tahtnud oma neiupõlvenime välja vahetada.

«Töö on ka selline olnud, et ratastel kogu aeg. Ja kui jõuad koju, on nii hea olla – omaette, lähed, tuled, kui tahad, ütled ei, kui tahad. Teed süüa siis, kui tahad; või jood lihtsalt piima ja sööd musta leiba. Mulle ei meeldi sõltuda.»

Ehkki pärast olümpiavõitjat Ants Antsonit on käepalujaid olnud küll ja küll, on Eve alati «ei» öelnud. Ega kahetse.