«Seiklusjutte maalt ja merelt»
«Esimene raamat ilmus 22. detsembril 1955, viimane 17. jaanuaril 1963,» ütleb kirjastuse Eesti Raamat pikaaegne laste- ja noorsookirjanduse toimetuse juhataja Andres Jaaksoo. Vist pole keegi märganud, ütleb Jaaksoo, et nii esimese kui ka viimase on tõlkinud sama inimene.
Aastaid eesti lastekirjanduse ajalugu uurinud Jaaksoo sõnul jääb sarja idanemise idee aastasse 1953, kui tollaste keskkomitee suuniste valguses tuli pöörata pilk ka progressiivsete välisautorite poole.
Aga loomulikult pidi sarja avama Nõukogude autor. Ivan. Jefremov. «Oikumeeni äärel».
Jaaksoo sõnul tohtis Eestis enne Stalini surma tõlkida ainult neid raamatuid, mis olid varem vene keeles ilmunud. Ja kui venekeelses tõlkes olid mingid kärped tehtud, tuli neid ka tõlkes punktuaalselt järgida.
Tollal liikunud ringi anekdoot riigitruust tsensorist, kes võtnud kätte ühe Stalini teoste köite, lugenud ära tähed originaalis ja tõlkes. Viimases olnud viis sõna puudu! Nii? Kes pani pihta viis sõna? Mitte lihtsalt sõna, vaid viis seltsimees Stalini sõna!
Siiski saanud too tsensor seejärel põhjalikuma tõlketeoorialoengu.
Kuum teema, teadusfantastika
Pärast Stalini surma ei pidanud teos varem vene keeles ilmunud olema. Kuid vahe jäi: autorid, keda tohtis avaldada, ja autorid, keda mitte. Miks – keegi ei tea siiani. Alexandre Dumas’ «Kolm musketäri», «Krahv Monte-Cristot» aga mitte. Esialgses plaanis oli «Seiklusjutte maalt ja merelt» sarja arvatud ka Karl May oma Winnetou juttudega, aga tsensuur viskas May kui saksa natsionalisti ja Hitleri lemmikautori nimekirjast välja.
Sarja esialgseks mahuks plaaniti vaid paarkümmend teost. Nähtavasti aga osutus sari sedavõrd heaks äriideeks, et lõpuks kasvas kogumaht 55 raamatuni.
«Vaikselt tehti üks-null ära vene kirjandusele, sest üsna paljud esialgu plaanitud vene kirjanike teosed kukkusid pärast plaanist välja,» ütleb Jaaksoo.
Kuna parajasti oli kuum teema teadusfantastika, saigi sarja avaraamatuks vene ulmekas «Oikumeeni äärel». See osutus sedavõrd populaarseks, et kui esimese raamatu tiraa˛ oli 16 000, siis järgmised ilmusid juba 30 000–40 000listes tiraa˛ides. «Keskmine tiraa˛ oli 30 000, suuremaks ei lastud minna,» ütleb Jaaksoo. Sari kõige kaante ja karvadega kinnitati kuskil kaugel ja kõrgel üks kord ära, õnneks pärast ei uurinud enam keegi, mis tegelikult ilmus.
Tänu sellele nägid ilmavalgust sellised teosed nagu Vladimir Jani «Batu-khaan», «Tingis-khaan» ja veel mitu head vene noorsookirjandusteost. Aga Ferenc Moln?ri «P?l-tänava poisid» ilmus ilma tõlkija nimeta, sest Julius Mark oli tollal nimi, mida kirja ei tohtinud panna.
Uus tõlkijate ja illustraatorite põlvkond
«Selle sarjaga astus ellu uus põlvkond tõlkijaid ja illustraatoreid,» ütleb Jaaksoo. «Kunstnikud pidid küll mahtuma realismi raamidesse, tänu sellele need pildid on nagu on. Aga kujundus on ikkagi üle aegade super, nii luksuslikult illustreeritud raamatuid pole hiljem välja antudki.»
Jaaksoo sõnul oli sari silmapaistev ka ses mõttes, et esimest korda jõudsid paljud uustrükis ilmunud raamatud lugejani ilma kärbeteta. Kummaline, aga needsamad Eesti ajal «Looduse kuldsarjas» ilmud teosed olid ärikaalutlustel kindla lehekülgede arvu tõttu kärbitud.
Eriti sarja esimestel aastatel lülitati sellesse Eesti ajal juba ilmunud raamatuid. Lihtsalt sarja käivitamise idee ja esimese raamatu ilmumise vahele jäi vaid kaks aastat. Selle ajaga poleks uustõlkeid jõutud piisavalt teha.
Jaaksoo sõnul kestis sari täpselt 7 aastat ja 27 päeva. Igal aastal ilmus keskmiselt seitse raamatut. «See oli õnnelik aeg selles mõttes, et nimetusi ei ilmunud väga palju ja sarjale oli tee lahti. Siis aga hakkas asi venima, sest trükivõimsus ei jõudnud enam järele,» ütleb Jaaksoo. «Kui sarjast ka muud meelde pole jäänud, siis Richard Kaljo illustratsioonid «Kolmele musketärile» ja musketäride järgedele jäävad igavesti eesti illustratsiooni ajalukku,» ütleb Andres Jaaksoo.
Järgmine populaarne sari jõudis lugejani alles kümme aastat hiljem, kui 1973 alustas Eesti lasteraamatu ajaloo kõige pikem sari «Saja rahva lood», mis ilmus 30 aastat.
Kogu sari:
1. Jefremov, I. «Oikumeeni äärel». Tlk. B. Betlem
2. Brjantsev, G. «Jäljed lumel». Tlk. N. Roose; ill. H. Mitt
3. Cooper, J. F. «Hirvekütt ehk Esimene sõjarada». Tlk. J. Seilenthal
4. Fraerman, R., Zaikin, P. «Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovini elu ja ebatavalised seiklused». Tlk. L. Parain
5. London, J. «Valgekihv». Tlk. M. Sillaots
6. Obrutev, V. «Sannikovi maa». Tlk. L. Mäting
7. Scott, W. «Ivanhoe». Tlk. A Hansen
8. Trublaini, N. «Kuunar «Kolumbus»». Tlk. Artur Gross
9. Twain, M. «Prints ja kerjus». Tlk. ja järels.: V. Rummel
10. Twain, M. «Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused». Tlk. A. Bergmann ja M. Sillaots
11. Verne, J. «Saladuslik saar». Tlk. S. Tui
12. Verne, J. «Viieteistkümneaastane kapten». Tlk. S. Tui
13. Adamov, G. «Kahe ookeani saladus». Tlk. R. Toming
14. Ananjan, V. «Pantrikuru vangid». Tlk. A. Gross ja H. Dresen
15. Avdejenko, A. «Tisza kaldal. Mägede kevad». Tlk. H. Tiitus
16. Cooper, J. F. «Viimane mohikaanlane». Tlk. Ü. Tambek; värsid tlk. H. Tiitus
17. Dumas, A. «Kolm musketäri». Tlk. T. Hallap
18. Moln?r, F. «P?l-tänava poisid». Tlk. A. Murakin
19. Obrutev, V. «Kesk-Aasia avarustes: aareteotsija märkmed». Tlk. H. Kiik
20. Renn, L. «Trini: jutustus indiaanipoisist». Tlk. V. Kruus
21. Scott, W. «Rob Roy». Tlk. L. Targo
22. Stevenson, R. L. «Must Nool». Tlk. Ü. Tambek
23. Cooper, J. F. «Rajaleidja ehk Sisemeri». Tlk. E. Lukats ja H. Vihalemm; värsid tlk. H. Tiitus
24. Doyle, A. C. «Kadunud maailm». Tlk. R. Tooming
25. Dumas, A. «Kakskümmend aastat hiljem»: järg romaanile «Kolm musketäri». Tlk. H. Rajandi
26. G?rdonyi, G. «Egeri tähed». Tlk. T. Kokla
27. Jürgen, A. «Sinine lind: irokeeside kasupoeg». Tlk. A. Ambus ja Ü. Kurvits
28. Lagerlöf, S. «Nils Holgerssoni imelik teis läbi Rootsi». Tlk. V. Beekman
29. Matvejev, G. «Tarantel». Tlk. L. Kurtavova ja R. Potisepp
30. Stevenson, R. L. «Aarete saar». Tlk. M. Nurme
31. Tolstoi, A. «Insener Garini hüperboloid. Aeliita». Tlk. A. Gross
32. Verne, J. «20 000 ljööd vee all». Tlk. O. Ojamaa
33. Verne, J. «Kapten Granti lapsed». Tlk. M. Sillaots
34. – 36. Dumas, A. «Vicont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem» I kd. Tlk. H. Rajandi. – 1959, II kd., tlk. H. Rajandi. – 1959, III kd., tlk. T. Hallap. – 1960
37. Jan, V. «Batu-khaan». Tlk. L. Metsar
38. Jan, V. «Tingis-khaan». Tlk. L. Metsar
39. Kaverin, V. «Kaks kaptenit». Tlk. M. Sillaots
40. Leg?re, W. «Ma olin Timbuktus». Tlk. V. Perli
41. Malot, H. «Perekonnata». Tlk. I. Pau
42. Reid, T. M. «Peata ratsanik: kummaline lugu Texasest». Tlk. E. Heinaste
43. Beljajev, A. «Amfiibinimene. Maailmavalitseja». Tlk. A. Randalu
44. Haggard, H. R. «Kuningas Saalomoni kaevandused. Seeba kuninganna sõrmus». Tlk. L. Rajandi
45. Palman, V. «Eroti kraater». Tlk. J. Piik
46. Verne, J. «Kapten Hatterase seiklused». Tlk. S. Tui
47. Jan, V. «Viimase mere» poole». Tlk. L. Metsar
48. Kazantsev, A. «Polaarunistus». Tlk. H. Joasoon
49. Reiche, K. «Salajane jõud». Tlk. L. Riikoja
50. Strugatski, A. ja Strugatski, B. «Purpurpunaste pilvede maa». Tlk. R. Toming
51. Cooper, J. F. «Pioneerid Susquehanna allikad». Tlk. J. Seinelthal
52. Cooper, J. F. «Preeria». Tlk. B. Betlem
53. Jefremov, I. «Andromeeda udukogu». Tlk. R. Schubbe
54. Voelkner, B. «Raevuka oja org»
55. Stilmark, R, Vassilevski, A. “Pärija Kalkutast”. Tlk. L. Kurtavova
Muid muistseid kultussarju:
«Mirabilia» | kriminaal- ja muidu põnevusjuttude sari.
«Suuri sõnameistreid» | kirjandusklassika kallakuga «vajalikele» ja «meie» autoritele.
«Varamu» | lihtsalt maailma kirjandusklassika.
«Maailm ja mõnda» | populaarteadus, reisimärkmed.
Oli veel mitmeid praeguseks enam mitte nii tuntud ja tagaaetud sarju: «XX sajandi raamat»; «Klassikalised lood»; samuti küll ajakirjana käsitatud «Loomingu Raamatukogu» jm. 80. aastate algul seoses järjekordselt Nõukogudemaad tabanud paberidefitsiidiga hakati nõutavamate raamatute ostuõiguse eest nõudma teatud kogust vanapaberit või kaltsu. Sellised olid nt. «1001 ööd», Hailey «Lennujaam». Igavene popartikkel oli «Avameelselt abielust».
Jüri Pino
Raamatukoi raamatupoes maksab terviklik sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" 5300 krooni.
Sarja kogutiraa˛iks kujunes 1 746 000 eksemplari.
"Ivanhoe" tõlkija A. Hansen on tegelikult Anton Hansen Tammsaare.
Kõige raskemini kättesaadav on praegu "Kakskümmend aastat hiljem". Isegi raamatukogudest kipub see kadunud olema.
Sõltuvalt seisukorrast ning mõistagi ostukohast võib üks raamat sarjast maksta 25–350 krooni.