Inimesed

«Seiklusjutte maalt ja merelt» 

Jaanus Kulli, 24. märts 2005 00:00
Täpselt 50 aastat tagasi hakkas ilmuma raamatusari «Seiklusjutte maalt ja merelt». Seitsme aasta jooksul anti välja 55 raamatut. Nende kujundatud ja kasvatatud on terved põlvkonnad. Tänaseni jahivad biblio-fiilid üksikuid köiteid, et saada kultussarjaks tõusnud «Seiklusjutte maalt ja merelt» täiusliku kogu omanikuks.

«Esimene raamat ilmus 22. detsembril 1955, viimane 17. jaanuaril 1963,» ütleb kirjastuse Eesti Raamat pikaaegne laste- ja noorsookirjanduse toimetuse juhataja Andres Jaaksoo. Vist pole keegi märganud, ütleb Jaaksoo, et nii esimese kui ka viimase on tõlkinud sama inimene.

Aastaid eesti lastekirjanduse ajalugu uurinud Jaaksoo sõnul jääb sarja idanemise idee aastasse 1953, kui tollaste keskkomitee suuniste valguses tuli pöörata pilk ka progressiivsete välisautorite poole.

Aga loomulikult pidi sarja avama Nõukogude autor. Ivan. Jefremov. «Oikumeeni äärel».

Jaaksoo sõnul tohtis Eestis enne Stalini surma tõlkida ainult neid raamatuid, mis olid varem vene keeles ilmunud. Ja kui venekeelses tõlkes olid mingid kärped tehtud, tuli neid ka tõlkes punktuaalselt järgida.

Tollal liikunud ringi anekdoot riigitruust tsensorist, kes võtnud kätte ühe Stalini teoste köite, lugenud ära tähed originaalis ja tõlkes. Viimases olnud viis sõna puudu! Nii? Kes pani pihta viis sõna? Mitte lihtsalt sõna, vaid viis seltsimees Stalini sõna!

Siiski saanud too tsensor seejärel põhjalikuma tõlketeoorialoengu.

Kuum teema, teadusfantastika

Pärast Stalini surma ei pidanud teos varem vene keeles ilmunud olema. Kuid vahe jäi: autorid, keda tohtis avaldada, ja autorid, keda mitte. Miks – keegi ei tea siiani. Alexandre Dumas’ «Kolm musketäri», «Krahv Monte-Cristot» aga mitte. Esialgses plaanis oli «Seiklusjutte maalt ja merelt» sarja arvatud ka Karl May oma Winnetou juttudega, aga tsensuur viskas May kui saksa natsionalisti ja Hitleri lemmikautori nimekirjast välja.

Sarja esialgseks mahuks plaaniti vaid paarkümmend teost. Nähtavasti aga osutus sari sedavõrd heaks äriideeks, et lõpuks kasvas kogumaht 55 raamatuni.

«Vaikselt tehti üks-null ära vene kirjandusele, sest üsna paljud esialgu plaanitud vene kirjanike teosed kukkusid pärast plaanist välja,» ütleb Jaaksoo.

Kuna parajasti oli kuum teema teadusfantastika, saigi sarja avaraamatuks vene ulmekas «Oikumeeni äärel». See osutus sedavõrd populaarseks, et kui esimese raamatu tiraa˛ oli 16 000, siis järgmised ilmusid juba 30 000–40 000listes tiraa˛ides. «Keskmine tiraa˛ oli 30 000, suuremaks ei lastud minna,» ütleb Jaaksoo. Sari kõige kaante ja karvadega kinnitati kuskil kaugel ja kõrgel üks kord ära, õnneks pärast ei uurinud enam keegi, mis tegelikult ilmus.

Tänu sellele nägid ilmavalgust sellised teosed nagu Vladimir Jani «Batu-khaan», «Tšingis-khaan» ja veel mitu head vene noorsookirjandusteost. Aga Ferenc Moln?ri «P?l-tänava poisid» ilmus ilma tõlkija nimeta, sest Julius Mark oli tollal nimi, mida kirja ei tohtinud panna.

Uus tõlkijate ja illustraatorite põlvkond

«Selle sarjaga astus ellu uus põlvkond tõlkijaid ja illustraatoreid,» ütleb Jaaksoo. «Kunstnikud pidid küll mahtuma realismi raamidesse, tänu sellele need pildid on nagu on. Aga kujundus on ikkagi üle aegade super, nii luksuslikult illustreeritud raamatuid pole hiljem välja antudki.»

Jaaksoo sõnul oli sari silmapaistev ka ses mõttes, et esimest korda jõudsid paljud uustrükis ilmunud raamatud lugejani ilma kärbeteta. Kummaline, aga needsamad Eesti ajal «Looduse kuldsarjas» ilmud teosed olid ärikaalutlustel kindla lehekülgede arvu tõttu kärbitud.

Eriti sarja esimestel aastatel lülitati sellesse Eesti ajal juba ilmunud raamatuid. Lihtsalt sarja käivitamise idee ja esimese raamatu ilmumise vahele jäi vaid kaks aastat. Selle ajaga poleks uustõlkeid jõutud piisavalt teha.

Jaaksoo sõnul kestis sari täpselt 7 aastat ja 27 päeva. Igal aastal ilmus keskmiselt seitse raamatut. «See oli õnnelik aeg selles mõttes, et nimetusi ei ilmunud väga palju ja sarjale oli tee lahti. Siis aga hakkas asi venima, sest trükivõimsus ei jõudnud enam järele,» ütleb Jaaksoo. «Kui sarjast ka muud meelde pole jäänud, siis Richard Kaljo illustratsioonid «Kolmele musketärile» ja musketäride järgedele jäävad igavesti eesti illustratsiooni ajalukku,» ütleb Andres Jaaksoo.

Järgmine populaarne sari jõudis lugejani alles kümme aastat hiljem, kui 1973 alustas Eesti lasteraamatu ajaloo kõige pikem sari «Saja rahva lood», mis ilmus 30 aastat.

Kogu sari:

1. Jefremov, I. «Oikumeeni äärel». Tlk. B. Betlem

2. Brjantsev, G. «Jäljed lumel». Tlk. N. Roose; ill. H. Mitt

3. Cooper, J. F. «Hirvekütt ehk Esimene sõjarada». Tlk. J. Seilenthal

4. Fraerman, R., Zaikin, P. «Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovini elu ja ebatavalised seiklused». Tlk. L. Parašin

5. London, J. «Valgekihv». Tlk. M. Sillaots

6. Obrutšev, V. «Sannikovi maa». Tlk. L. Mäting

7. Scott, W. «Ivanhoe». Tlk. A Hansen

8. Trublaini, N. «Kuunar «Kolumbus»». Tlk. Artur Gross

9. Twain, M. «Prints ja kerjus». Tlk. ja järels.: V. Rummel

10. Twain, M. «Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused». Tlk. A. Bergmann ja M. Sillaots

11. Verne, J. «Saladuslik saar». Tlk. S. Tui

12. Verne, J. «Viieteistkümneaastane kapten». Tlk. S. Tui

13. Adamov, G. «Kahe ookeani saladus». Tlk. R. Toming

14. Ananjan, V. «Pantrikuru vangid». Tlk. A. Gross ja H. Dresen

15. Avdejenko, A. «Tisza kaldal. Mägede kevad». Tlk. H. Tiitus

16. Cooper, J. F. «Viimane mohikaanlane». Tlk. Ü. Tambek; värsid tlk. H. Tiitus

17. Dumas, A. «Kolm musketäri». Tlk. T. Hallap

18. Moln?r, F. «P?l-tänava poisid». Tlk. A. Murakin

19. Obrutšev, V. «Kesk-Aasia avarustes: aareteotsija märkmed». Tlk. H. Kiik

20. Renn, L. «Trini: jutustus indiaanipoisist». Tlk. V. Kruus

21. Scott, W. «Rob Roy». Tlk. L. Targo

22. Stevenson, R. L. «Must Nool». Tlk. Ü. Tambek

23. Cooper, J. F. «Rajaleidja ehk Sisemeri». Tlk. E. Lukats ja H. Vihalemm; värsid tlk. H. Tiitus

24. Doyle, A. C. «Kadunud maailm». Tlk. R. Tooming

25. Dumas, A. «Kakskümmend aastat hiljem»: järg romaanile «Kolm musketäri». Tlk. H. Rajandi

26. G?rdonyi, G. «Egeri tähed». Tlk. T. Kokla

27. Jürgen, A. «Sinine lind: irokeeside kasupoeg». Tlk. A. Ambus ja Ü. Kurvits

28. Lagerlöf, S. «Nils Holgerssoni imelik teis läbi Rootsi». Tlk. V. Beekman

29. Matvejev, G. «Tarantel». Tlk. L. Kurtšavova ja R. Potisepp

30. Stevenson, R. L. «Aarete saar». Tlk. M. Nurme

31. Tolstoi, A. «Insener Garini hüperboloid. Aeliita». Tlk. A. Gross

32. Verne, J. «20 000 ljööd vee all». Tlk. O. Ojamaa

33. Verne, J. «Kapten Granti lapsed». Tlk. M. Sillaots

34. – 36. Dumas, A. «Vicont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem» I kd. Tlk. H. Rajandi. – 1959, II kd., tlk. H. Rajandi. – 1959, III kd., tlk. T. Hallap. – 1960

37. Jan, V. «Batu-khaan». Tlk. L. Metsar

38. Jan, V. «Tšingis-khaan». Tlk. L. Metsar

39. Kaverin, V. «Kaks kaptenit». Tlk. M. Sillaots

40. Leg?re, W. «Ma olin Timbuktus». Tlk. V. Perli

41. Malot, H. «Perekonnata». Tlk. I. Pau

42. Reid, T. M. «Peata ratsanik: kummaline lugu Texasest». Tlk. E. Heinaste

43. Beljajev, A. «Amfiibinimene. Maailmavalitseja». Tlk. A. Randalu

44. Haggard, H. R. «Kuningas Saalomoni kaevandused. Seeba kuninganna sõrmus». Tlk. L. Rajandi

45. Palman, V. «Eršoti kraater». Tlk. J. Piik

46. Verne, J. «Kapten Hatterase seiklused». Tlk. S. Tui

47. Jan, V. «Viimase mere» poole». Tlk. L. Metsar

48. Kazantsev, A. «Polaarunistus». Tlk. H. Joasoon

49. Reiche, K. «Salajane jõud». Tlk. L. Riikoja

50. Strugatski, A. ja Strugatski, B. «Purpurpunaste pilvede maa». Tlk. R. Toming

51. Cooper, J. F. «Pioneerid Susquehanna allikad». Tlk. J. Seinelthal

52. Cooper, J. F. «Preeria». Tlk. B. Betlem

53. Jefremov, I. «Andromeeda udukogu». Tlk. R. Schubbe

54. Voelkner, B. «Raevuka oja org»

55. Stilmark, R, Vassilevski, A. “Pärija Kalkutast”. Tlk. L. Kurtšavova

Muid muistseid kultussarju:

«Mirabilia» | kriminaal- ja muidu põnevusjuttude sari.

«Suuri sõnameistreid» | kirjandusklassika kallakuga «vajalikele» ja «meie» autoritele.

«Varamu» | lihtsalt maailma kirjandusklassika.

«Maailm ja mõnda» | populaarteadus, reisimärkmed.

Oli veel mitmeid praeguseks enam mitte nii tuntud ja tagaaetud sarju: «XX sajandi raamat»; «Klassikalised lood»; samuti küll ajakirjana käsitatud «Loomingu Raamatukogu» jm. 80. aastate algul seoses järjekordselt Nõukogudemaad tabanud paberidefitsiidiga hakati nõutavamate raamatute ostuõiguse eest nõudma teatud kogust vanapaberit või kaltsu. Sellised olid nt. «1001 ööd», Hailey «Lennujaam». Igavene popartikkel oli «Avameelselt abielust».

Jüri Pino

Raamatukoi raamatupoes maksab terviklik sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" 5300 krooni.

Sarja kogutiraa˛iks kujunes 1 746 000 eksemplari.

"Ivanhoe" tõlkija A. Hansen on tegelikult Anton Hansen Tammsaare.

Kõige raskemini kättesaadav on praegu "Kakskümmend aastat hiljem". Isegi raamatukogudest kipub see kadunud olema.

Sõltuvalt seisukorrast ning mõistagi ostukohast võib üks raamat sarjast maksta 25–350 krooni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee