LOODUD LAVALE: Jumal on andnud Angelika Klasile nii lauluhääle kui ka lavasarmi. Brüneti kaunitari kontsertkavas on ka kuumad Argentina tangod, mis ta homme õhtul ka Eesti publiku ette toob.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
16. märts 2005, 00:00

Angelika Klas-Fagerlund ja kuumad Argentina tangod

«Jah, ma olen väga ema moodi. On isegi juhtunud, et olen Eriga (Eri Klasiga – toim.) kontserti kuulamas, kui keegi tuleb: tere, Ariel. Siis tuleb vabandada, et ma ei ole Ariel. See on muidugi kompliment emale. Mõni on ka küsinud, kas oleme õed,» naerab tumedapäine Angelika Klas-Fagerlund, kes esines eile talveaias kontserdiga, homme õhtul toob koos orkestriga Eesti publiku ette Argentina ja Soome tangod.

Ema Ariel ja tütar Angelika on sõbrannad. «Eri võtab alati peast kinni – kuidas ema ja tütar saavad oma iseloomu vooruste ja ka pahedega nii sarnased olla,» naerab Angelika. «Nii et jah, olen ematütar. Et ema on väga nooruslik, on temaga väga kerge kõigest rääkida. Teda usaldan ma siinmaailmas kõige rohkem.» Samavõrd usaldab ta ka võõrasisa Eri Klasi, kes on perekonnapea sõna kõige otsemas mõttes, kelle toetust ja suunavat kätt on tunnetanud kõik pereliikmed. Angelika sõnul on Eri Klas pere hea haldjas.

Tõmmunahaline välkuvate silmadega kaunitar oleks justkui äsja astunud maha mõne Hispaania filmi plakatilt, kui me temaga Sõpruse kino kõrval lounge’s kohtume.

Sibeliuse akadeemia cum laude

Pärast lahkuminekut taani ärimehest sai Angelikast, kel selleks ajaks oli juba ette näidata peale Taani Kuningliku Konservatooriumi paberite Si­be­liu­se akadeemia magistrantuuri cum laude tiitel, Klas. Angelika ema Ariel oli juba aastaid maestro Eri Klasi abikaasa ja ka noor laulja nägi just Klasi nime kandes võimalust jätkata pere muusikatraditsioone.

Angelika on sündinud Tallinnas, aga paar aastat hiljem, kui ema uuesti abiellus, läks pere Soome elama. Uueks kodulinnaks sai Turu, kus möödus Angelika lapsepõlv, kuni pere Helsingisse kolis.

Kolmandasse klassi läks Angelika muusikakallakuga koolis. Aeg-ajalt tikkus koduigatsus peale ja koolitüdruk mõtiskles koolipingis istudes eksistentsiaalsete probleemide üle. «Kes ma olen ja kust ma tulen, ei ole ikkagi päris soomlane. Ja Tallinn on kodulinn…»

Angelika erines teistest juba sellepoolest, et tema kodus valitses vabameelne muusikute õhkkond. Ka välimuselt hakkas tumedasilmne piiga linalakkade-kooliõdede seas otsekohe silma. «Nii et olin ikka mitmes mõttes erinev, aga ei mäleta küll, et mind oleks kordagi kui musta lammast vaadatud,» meenutab Angelika. «Eestlastesse suhtutakse Soomes ikka väga hästi.»

Süda kuulub Soomele

Kuigi välimuse järgi võiks arvata, et Angelika on loodud elama Hispaania päikese all, ei kavatse ta Soomest ära kolida. «Ükskõik, et siin on pime ja külm, aga siin elavad sõbrad ja tuttavad. Siin on ümberringi kultuur, millest ma aru saan. Välismaal olen ikkagi võõras,» ütleb laulja, kes valdab kaheksat keelt. «Minu süda kuulub ikka siia.»

Suurt koduigatsust koges Angelika ka Taanis õppides. «Algul tundus kõik imetore. Kliima oli mõnus ja leidsin sealt ka abikaasa. Aga ikkagi oli see võõras koht, ikkagi tuli suur igatsus Soome ja Eesti järele.»

Peagi läks pereelu lõhki. «Tema on ikka rohkem äri-, mina kunstiinimene. Ei sobinud iseloomud ja elustiil. Tekkis arusaamatusi inimesega, kes elab kaheksast neljani tööelu. Kui naisel on aga kontserdid ja kogu tähelepanu on pööratud temale, siis nõuab see mehelt ikka tugevat iseloomu ja meelekindlust. Tema ei pidanud vastu,» avab Angelika abielu karilejooksmise põhjusi.

Kaks kuud tagasi abiellus ta uuesti. Sebastianiga.

Angelikast sai Klas-Fager­lund. Koos on nad elanud juba neli ja pool aastat, eneste teadmata kohtunud aga juba kümme aastat tagasi.

Esimest korda nägi Sebastian oma tulevast, kui Angelika oli 18aastane ja mängis Turu Rootsi teatris.

«Tema õppis tollal konservatooriumis ja mina tegin kaasa näidendis,» meenutab laulja. «Kui ta nüüd, aastaid hiljem, mulle esimest korda külla tuli ja nägi laual selle etenduse fotot, ei uskunud ta oma silmi – kas see olen tõesti mina. Juba siis olin ma talle meelde jäänud,» naerab ta.

Uuesti kohtusid nad Helsingi trammipeatuses. See ei olnud armastus esimesest silmapilgust, ütleb Angelika.

Süda ütles nii!

«Aga ma kohe tundsin, et siin peab midagi olema. Süda ütles nii.» Tagasihoidlikud pulmad peeti vanas Helsingi ooperimajas, mõni tund hiljem sõitis noorpaar pulmareisile. «Otse Pariisi, see on nii romantiline linn ja seal polnud me veel koos käinud,» õhkab Angelika.

Sebastian on soomerootslane. Kodus räägivad nad soome keelt, Sebastiani vanematega suhtleb Angelika aga rootsi keeles.

Sebastianil on Turu lähedal keset merd väike saar, mille nimi eesti keeles tähendab «väikeste kivikeste saar». Angelika abikaasa on helilooja. «Muusika mängib meie vahel väga tähtsat rolli. Sebastian saab aru, mida tähendab laval esinemine, kui palju adrenaliini see toodab,» ütleb laulja, kes homme esineb tangokavaga Tallinnas ja ülehomme Pärnus.