IGAS VANUSES: Max Moda ühendab nii üsna väikseid lapsi kui ka tegusaid noori.
Inimesed
5. märts 2005, 00:00

Teater õpetab moodi tundma ja laval liikuma

Tallinnas Avatud Noortekeskuse ruumes Suur-Ameerika 35 tegutseb iselaadne kollektiiv – laste moeteater Max Moda.

Ehkki moeteater on tegutsenud napilt viis ja pool kuud, on see osutunud ootamatult edukaks. Ja mitte sellepärast, et ta Eestis ainuke omalaadne on. Juba jaanuaris osales Max Moda Leedus Trakais toimunud Baltimaade Moeteatrite festivalil etendusega «Tähesadu». See moeetendus koosneb neljast erinevast kollektsioonist Fiesta, Tähevihm, Kosmos ja Klassika ning nende juurde kuuluvatest tantsunumbritest. Ehkki Max Moda oli festivalil uus tulija, pälvis ta kaks esikohta – parima uustulnukana ja parima romantilise kollektsiooni eest. Eripreemiad anti ka parima muusikalise kujunduse eest ning teatri moekunstnikule Maksim Hlebnikovile parima loomingulise otsingu eest. Auhinnakohad avasid teatrile pääsu ka sügisel Costa Bravas toimuvale üleeuroopalisele moeteatrite festivalile.

Eestisse on teatri idee imbunud läbi vene laste- ja moeteatrite. «Moeteatreid on maailmas palju, ainult siinmail polnud veel,» ütleb teatri kunstiline juht Margit Leerimaa. Teatri loojaks on noor andekas moekunstnik Maksim Hlebnikov, keda on autasustatud erinevatel moekonkurssidel Valgevenes, Kaliningradis ja Lätis.

Teater teeb moodi

Moeteater on pisut teistsugune asi kui tavateater ja hoopis erinev modelliagentuuridest, kellega neid Leerimaa sõnul ühtelugu segi aetakse. «Meie etendused pole lihtsalt püüne peal kõndimine, nagu Fashion TVst näha võib. Meil on igale kollektsioonile oma muusikaseade ja oma tants. Ning läbi tantsu esitletakse kollektsiooni.» Igale numbrile loob tausta ka vastav arvutiinstallatsioon.

«Meie teatri sügavam mõte on tutvustada moodi läbi aastasadade, erinevate rahvaste rahvarõivaste elementide kasutust moes ning teatraalset moodi,» ütleb Leerimaa. Niisiis peavad esinejad olema ühtaegu ka tantsijad ja natukene näitlejad. Lapsed õpivad tantsimist üsna intensiivselt – õppekavas on nii kaasaegne tants kui ka klassikalised tantsustiilid. Et end laval hästi väljendada osata, õpetab Margit Leerimaa lastele ka näitlejameisterlikkust. «Ka tavaline modellikõnnak, millega tantsu lõppedes kostüüme veel korra esitletakse, nõuab palju vaeva. Lapsed teevad meeletult tööd ja harjutavad kodus ka veel.»

Moeajalugu ja käsitöökunst

Moeteatri töö- ja õppeprogramm on küllaltki tihe. Moeajalugu on õppekavas teemade kaupa, iga teema lõpeb nn. meistriklassiga, kus proovitakse ka oma kätega midagi disainida või moekavandeid teha. «Kasutame erinevaid materjale. Detsembri lõpus oli teemaks T-särgid ja üldse sportlik riietus. Lapsed pidid välja mõtlema, mida saab teha ühest T-särgist. Paar nädalat tagasi võtsime läbi plastikmaterjale – noored pidid meisterdama rõivaid, mida saab tänaval kanda. Lausa üllatav, kui vahvate ideedega lapsed lagedale tulevad!»

Et ühtaegu koolis pingutada ja laval esineda ning täiega teatri töös kaasa lüüa, selleks peab iga laps ja noor ka ise hea tervise juures püsima. Niisiis tehakse teatriperele tunde tervislikust toitumisest, kehahooldusest ja tervetest eluviisidest, tüdrukutele korraldatakse ka kosmeetikakursusi.

Kakskeelsed tunnid

Kui igal pool räägitakse integreerumisprobleemidest, siis moeteatris neid igatahes ei kohta. Max Moda on ühtviisi avatud nii vene kui ka eesti noortele, siin valitseb tugev üheperevaim. «Töötame vanuse järgi kahes rühmas,» räägib Margit Leerimaa. «Noorem grupp on 10–13aastastele, vanem 14–25aastastele. Suhtlemine käib meil kahes keeles ja iga asja üle tõlkides – praegu on meil vene noori natukene rohkem.»

Samas kinnitab Leerimaa, et lapsed saavad üksteisest suurepäraselt aru, millist keelt ka ei kasutaks. See mõistmine on mitmeid kordi järele proovitud just väljasõitudel ja esinemistel. Ei maksa arvata, et teatrinoored vaid festivalidel võite noppimas käivad. Üsna sageli on viimasel ajal käidud ka lastekodudes, kus kohtumised kujunevad iselaadseteks workshop’ideks – esinetakse vastastikku ning hiljem korraldatakse joonistusvõistlusi.

Paljudele on moeteater rohkem kui vaid kooskäimise koht. «Meil on väga erineva taustaga lapsi, erinevatest kodudest,» tunnistab Leerimaa. Kas pere on rikas või vaene, sellest siin ei räägita. «Meie jälgime hoopis, kuidas laps ennast avaldama ja väljendama õpib, kuidas ta laval esinemisest ka igapäevaelus julgust juurde saab.»

Uusi lapsi oodatakse moeteatrisse jälle uuest õppeaastast, sügisest alates. «Uustulnukad sulatame juba käimasolevatesse projektidesse ning muidugimõista loome uusi etendusi,» lubab Leerimaa. «Meil on nagu üks suur pere – vanemad vastutavad noorte eest, aitavad neid vajaduse korral. Siin ei loe, kust sa pärit oled või palju su vanemad teenivad.»

Kuidas jääb ettevalmistusega? Kas tulijal peavad mannekeeni- ja baleriinioskused varnast võtta olema? «Peljata ei maksa, sest kõik inimesed oskavad tantsida, ainult et nad väljendavad end läbi erinevate liigutuste,» ütleb Leerimaa. «Igaühel on oma stiil, mida edasi arendada.»