LÄHEVAD LAHKU: Helena Pruuli, Pille-Riin Karro ja Anna-Liisa Rink on otsustanud eri suundades edasi minna. Asi on kindel ja edasikaebamisele ei kuulu.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
11. veebruar 2005, 00:00

Ice Cream läks laiali

«Kasvasime Ice Creamist välja,» põhjendavad tüdrukutebändi Ice Cream liikmed ühest suust laialiminekut. Kurbust ei näi neist aga keegi tundvat, sest kõik kolm lähevad vastu uutele väljakutsetele: «Meil on tekkinud uued huvid!»

Pillekas ehk Pille-Riin Karro (14) toob üheks põhjuseks selle, et kerge tantsumuusika hakkas pikapeale pinda käima. «Kui enne armastasin kuulata popmuusikat, siis nüüd hoopis rokki ja punki,» sõnab ta. Anna-Liisa Rink (13) eelistab d˛ässi, ainult Helena Pruuli (13) nimetab end kõigesööjaks, kui trance ja techno välja arvata. «Mitte sellepärast ei lähe me laiali, et enam ei meeldiks ja ei tahaks bändi teha, aga… Kasvasime välja, seda kõike pole enam nii lõbus teha kui alguses. Oleme väsinud,» kinnitab Anna-Liisa.

Neiud tunnistavad, et vahel hakkasid sagedased esinemised, eriti kui need olid mõnes kaugemas paigas, väsitama. «Näiteks minna pärast kooli kohe Tartusse ning alles hilja öösel koju jõuda,» mainib Pille-Riin.

«Mina küll laulmisega edaspidi tegelda ei kavatse,» üllatab Anna-Liisa, kelle ema Nancy ja vanaema Els Himma on tuntud artistid. «Nüüd keskendun ratsutamisele ja võistlusspordile. Hobune on mul olemas ja plaanid suured.» Ema hinganud tütre otsust kuuldes kergendatult: «Ta usub, et mul läheb nüüd pingeid vähemaks ja suudan paremini koolitööle keskenduda. Varem polnud mul hinded kuigi head… Ma lihtsalt ei suutnud keskenduda!»

Kuid muusikabisnis ei kannata tühja kohta – juba on loomisel uus tütarlasteansambel (vt. www.hot.ee/uusband), kuhu oodatakse 9–10aastasi tüdrukuid. «See on järg Ice Creamile,» teatavad piigad, kellest vähemalt kaks jäävad laulmisele edaspidigi truuks. Helena Pruuli tahab proovida soololaulja karjääri, Pille-Riin kavatseb hakata rokkima.

Uutest väljakutsetest hoolimata nendivad neiud, et meel on kurb. «See oli ju nagu osa elust, sest tegelesime asjaga peaaegu neli aastat. Selline tunne on, nagu haigutaks ees tühjus. Kuid usun, et see kestab vaid natuke aega,» ütleb Pille-Riin. «Kõigest hoolimata teeb see ka mind kurvaks,» toonitab Anna-Liisa, «sest meil on koos olnud palju toredaid aegu. Kui saan vanamutiks, on hea meenutada, kuidas lapsena ansamblis esinesin…»